Arutelu:Metsatüüp: erinevus redaktsioonide vahel

Ilmselt oli 4. allikas see: http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/forests.pdf, kuid ka seal on salumetsadena nimetatud naadi ja sinilille, mitte angervaksa ja sõnajala kasvukohatüüpe. Seda kummalisem on Velirandi vandaalitsemine!--[[Eri:Kaastöö/194.126.101.134|194.126.101.134]] 13. jaanuar 2017, kell 11:54 (EET)<br />

Praegune salumetsa kirjeldus vastab marginaalsele kuukressi kasvukohatüübile, mida E. Lõhmus oma metsakasvukohatüüpide klassifikatsioonis üldse ei eristagi. J. Paali taimkatte kasvukohatüüpides on kuukressi siiski eristatud, kuid võrreldes naadi ja sinilille tüüpidega on see nii marginaalne, et salumetsade kirjeldust selle järgi küll ei tohiks panna. Mastaabivõrdluseks: naadi ja sinilille kasvukohatüüpi on kumbagi ligi 250 000 ha (kokku üle 480 000 ha), kuukressi tüüpi aga alla 1000 ha. Sinilille ja naadi kasvukohad ehk siis enamus salumetsadest on levinud positiivsetel pinnavormidel - oosidel, voortel jne., mitte orgudes, nagu kuukressi. Domineerivad salukuusikud, salukaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Sageli on koosseisus laialehiseid lehtpuid - saart, tamme, vahert, pärna ja jalakat.--[[Eri:Kaastöö/194.126.101.134|194.126.101.134]] 13. jaanuar 2017, kell 12:56 (EET)