Knud IV

Fail:Https://www.tlulib.ee/originaalbaasid/renessanss/kanut.jpg

Püha Kanuti ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda, teda kujutati kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole. S·KANUTE ORA P.NOBIS. Plaattrükijäljend raamatu esikaanel (74 x 50 mm). Origines. Tertivs et qvartus Tomi Operum Origenis Adamantii. [Paris], 1522. Raamat Oleviste kogust I-2231 (2812). Foto © Rene Haljasmäe näituselt TLÜ Akademilises Raamatukogus 2003.

Knud (Kanut) IV (u. 1043 - 10. juuli 1086 Odensee), hiljem tuntud ka kui Püha Kanut või Kanut Püha oli Taani ambitsioonikas kuningas 1080 - 1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, andunult toetas roomakatoliku kirikut ja pretendeeris inglise troonile. Ta oli esimene Taani kuningas, kes tapetuna mässuliste poolt 1086, kanoniseeriti katoliku kiriku poolt ja tunnistati Taani kaitsepühakuks 1101.

Kanut oli Sweyn (Svend) Estridsoni väljaspool abielu sündinud poeg, kes tuli troonile 1081 oma poolvenna Harald III järel ja sai Taanimaa kuningaks Kanut IV-ks. Kuus aastat varem oli ta saanud lüüa William Vallutajalt Inglismaa trooni pärast võideldes. Abiellunud Flandria krahvi Robert I tütre Adelaga, sai ta temaga poja Charles´i 1084 ja 1081/86 kaksiktütred Cæcilia (kes abiellus Pealik Erikuga) ja Ingeridi (abiellus Paksu Folkega).

Kanut pühendus kirikuvõimu tugevdamisele ja kirikute ehitamisele kogu maal. 1085. aastal valmistus Kanut uueks sõjakäiguks Inglismaale, püüdes saada krooni, mida pidas endale kuuluvaks, kuid vend Olafi I juhitud mäss kodumaal nurjas sõjakäigu. Kuningas põgenes uute maksustamiste ja seaduste pärast rahulolematute alamate eest Odenseesse, kuid tabati benediktiinide Püha Albani abikloostris, kus ta enne surma jõudis veel pattu kahetseda ja armulaua sakramenti vastu võtta. Siis tapeti ta altari ees põlvitavana koos venna Benedicti ja veel 17 kaaslasega. Kroonik Ælnoth Canteburist täheldab, et Kanut suri odatorgetest külgedele, mida aga ei kinnita röntgenuuringud aastast 2008. Aastal 1300 viidi Kanuti ja tema venna säilmed Kanuti auks ehitatud Püha Kanuti katedraali, kus tema ja ta venna säilmed on eksponeeritud tänapäeval.

Kas õigustatult või mitte, kuid kohe tekkisid ta hauaga seoses legendid ning teda hakati pidama märtriks. Pealegi olevat Jumal karistanud mässavaid taanlasi kuninga tapmise eest kaheksa-aastase näljahädaga. 1101 kuulutas paavst Paschalis II Kanuti Eric III palvel pühakuks ja Taani esimeseks märtriks. Legendi järgi määranud kuningas Kanut, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris 19. jaanuaril, kuid rahvalikult 13. jaanuaril, mis on 20. päev peale jõule.

Tänu Kanut IV-le, keda austati kõigis põhjamaades, muutus nimi Kanut, mis tähendas muinasskandinaavias nii "toredat, uhket" kui ka "sõlme" (knútr), populaarseks. Nimi on meil tarvitusel ka lühendina Nuut, mis nüüd esineb vaid perekonnanimena. Püha Kanutit ei maksa segi ajada teise Taani kuningaga - Knud Lavardiga (12. märts 1096 - 7. jaanuar 1131), kes kanoniseeriti 1170.

Katoliku pühakute loend Taani kuningate loend