Telefon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
[[Pilt:Ericsson Dialog in green.JPG|pisi|Ketasvalimisega telefon Ericsson Dialog]]
'''Telefon''' ([[kreeka keel]]est τῆλε, ''tele'' 'kauge' ja φωνή, ''phone'' 'hääl, heli'), ka '''telefoniaparaat''', on [[telekommunikatsioon]]iseadei liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kasutajalkõnelejal pidada vestlust ajal, kui nad onei üksteisest liiga kaugel, et neidole otse kuuldakuuldeulatuses. Telefon muudab [[heli]] [[elektrisignaal]]iks, mis kantakse läbi [[telefoniliin]]ide või muudelinkide vahendite abilkaudu pika vahemaa taha ning muudetakse seal jälle heliks ja vastupidi.
 
Telefoni leiutajaks peetakse [[šotlased|šotlast]] [[Alexander Graham Bell]]i, kelle patendiavaldus seadmele, mis suutis elektrisignaalist taasluua selgelt arusaadavat inimhäält, rahuldati [[1876]]. aastal<ref>[http://www.uspto.gov/sites/default/files/documents/Inventing%20in%20America%20Press%20Release.pdf Smithsonian and USPTO Present “Inventing in America”]</ref>. Seda seadet on hiljem täiendanudtäiustanud paljud teised leiutajad. Telefon oli esimene seade, mis võimaldas inimestel otseomavahel rääkida pikkade vahemaade tagant, ning mis muutus kiirelt asendamatuks ettevõtetele, valitsustele ja eramajapidamisteleerainimestele. Tänapäeval on telefon üks kõige laiemalt kasutatavaid väikeseadmeid.
 
2009. aasta lõpuks oli maailmas sõlmitud peaaegu 6 miljardit laua- ja [[mobiiltelefon]]i kasutamise lepingut. Nendest 1,26 miljardit olid lauatelefonid ja 4,6 miljardit mobiilsed seadmed.<ref>[http://www.itu.int/newsroom/press_releases/2007/20.html Next-Generation Networks Set to Transform Communications], International Telecommunications Union website, 4 September 2007</ref>
9. rida:
==Tööpõhimõte==
[[Pilt:Telephoneschematic.gif|pisi|300px|Lauatelefoni paigalduse skeem]]
Telefon koosneb kolmest põhilisest osast., kõnelusseadistestkõnelusseadisest ([[mikrofon]]ist, telefonkuularist ja [[transformaator]])ist, kutsungiseadistestnumbrivalimis-seadisest, (näiteks valijaketasnumbrivalimisketas ja kelluke/kõlisti) ning lülitusseadistest (kontaktvedrudega harkümberlülitiharklüliti telefoni ümberlülitamiseks kutsungiseadisteltkutsungiseadiselt kõnelusseadistelekõnelusseadisele).<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 504</ref>
 
Tavaline lauatelefon kannabon möödaühendatud telefoniliinitelefoniliiniga, mis koosneb ühest keerupaarist ehk kahest üksteise ümber keeratudkeerutatud isoleeritud [[vask]]juhtmest, nii audio- kui ka kontrollsignaale. Skeemil on see juhtmepaar tähistatud C-ga. SüsteemAparaat koosneb kolmest põhikomponendist: helisignaalistkelluke, lülitistlüliti ja numbrilauastnumbrilauad või -kettastkettas. HelisignaalKellikese helin, harvem ka märgutuli või sumisti (summer) (A7) teavitab kasutajat sissetulevast kõnest. LülitiÜmberlüliti teavitab kõnekeskust (telefonijaama), et kasutaja on telefonitoru hargilt tõstnud (kas kõnele vastamiseks või uue kõne alustamiseks). NumbrisisestusseadisegaNumbrivalimis-seadisega saab kasutaja valida numbri, mis edastatakse kõnekeskuseletelefonijaama. Kuni [[1950. aastad|1950. aastateni]] kasutati numbrivalimisel peaaegu ainult ketasvalimistnumbriketast, hiljem vahetaslisandus sellesellele väljaka sõrmiste (klaviatuuri) abil valimine (A4). Sõrmiste kasutamiseHilisemate, tegitoonvalimisega võimalikukstelefonijaamade kahetooniliseilmumine mitmeeeldas sagedusegatelefoniaparaadil ainult signaliseerimiseklaviatuuri kasutuselevõttolemasolu.
 
Lauatelefoniteenuse peamine kulu on välised tugijaamadtelefonitugijaamad, mis mingi ala signaale töötlevadkus jakõned edastavadkommuteeritakse. Telefonid edastavad nii sissetulevaid kui väljaminevaid signaale vaid ühe juhtmepaari abil. Juhtmed keerutatakse teineteise ümber, et vältida [[elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilist]] [[interferents]]i ja ''crosstalk''i paremini kui keerutamata juhtmepaar või üksainus juhe võimaldaks. Mikrofonist väljuv tugev heli ei saavuta liiga suurt ülekaalu kõlarisse sissetuleva signaali üle tänu hübriid[[induktiivpool]]ile (A3) ja teistele osadele, mis signaalide tugevusi tasakaalustavad. Ühenduskarp (B) töötab [[piksekaitse|piksekaitsmena]] (B2) ja reguleerib telefoniliini [[takistus]]t (B1), et maksimeerida signaali tugevust kaabli pikkust arvestades. Samasugused kohandamised toimuvad telefoni sees olevate kaablite pikkusi arvestades (A8). Telefoniliinide pinge on maa suhtes negatiivne, et vähendada [[Galvaanielement|galvaanilist]] [[korrosioon]]i. Negatiivne pinge tõmbab kaablite poole positiivseid metalli[[ioon]]e.<ref>[http://electronics.howstuffworks.com/telephone1.htm How Telephones Work]</ref><ref>[http://www.explainthatstuff.com/telephone.html Telephones]</ref>
 
==Ajalugu==