Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
124. rida:
[[Pilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|thumb|right|Ungari, Horvaatia ja [[Dalmaatsia]], [[Bosnia banaat|Bosnia]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia]] [[12. sajand]]i lõpul, [[Béla III]] valitsemisajal (1172–1196)]]
Pärast keiser Manuel I Komnenose surma ei suutnud Bütsants oma võimu Dalmaatsias enam järjekindlalt säilitada. Varsti mässas Zadar Venezia vastu ja muutus pidevaks lahinguväljaks aastani 1202, kui [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal rüüstasid veneetslased doodž [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ja ristisõdijad [[Zara piiramine|Zadarit (Zara)]], vaatamata tõsiasjale, et kuningas Imre I tõotas ristisõjaga ühineda. See oli ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu. Venezia nõudis seda kompensatsiooniks nende transportimise eest kaugemale itta Konstantinoopoli suunas, kus nad hiljem asutasid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Vaenutegevus Veneziaga jätkus aastani 1216 kuningas András II valitsemisajal, kes kasutas Venezia laevastikku [[Viies ristisõda|Viienda ristisõjaga]] ühinemiseks.
=== Galiitsia ja Volõõnia alad ===
 
[[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] aladel, pärast viimase [[Rostislavitšid|Rostislavitši]]te soost [[Galiitsia]] [[Galiitsia vürstiriik|vürstiriigi]] vürsti Vladimir Jaroslavitši surma toimunud võitluses ülemvõimu pärast, osalesid naabermaad, Poola ja Ungari kuningriik. [[1189]]. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas [[Ungari kuningas]] end ka lühiajaliselt [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks]].
 
88 928

muudatust