Erinevus lehekülje "Leonid Arbusow vanem" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Arbusow õppis [[Göttingen]]is [[Georg Waitz]]i juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Tema suurimaks panuseks ajalooteadusesse oli allikapublikatsiooni [[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch]] toimetamise ja väljaandmise jätkamine. Samuti andis ta välja publikatsiooni [[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]] kolmanda köite ([[1910]]).
 
Arbusow on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast [[1889]]), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel [[1967]]. aastal ([[vene keel]]de tõlgituna [[2009]]). Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert" (ilmus ajakirjasaastaraamatus ''[[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]'', aastakäigud [[1900]] (ilmus [[1902]]), [[1901]] (1902), [[1902]] ([[1904]]) ja [[1911]]–[[1913]] ([[1914]])). Peale selle alustas Arbusow ka [[Liivi ordu]] rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter" (samuti ajakirjas ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', aastakäigud [[1899]] (1901) ja [[1907]]–[[1908]] ([[1910]])).
 
Arbusow suri [[Zasulauks]]is (praegu [[Riia]] linnaosa)<ref>Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien</ref>.
Anonüümne kasutaja