'''Neobütsantsi''' ehk '''uusbütsantsi stiil''' oli [[Bütsants|bütsantsi]] stiili eeskujuks võttev ja matkiv [[Historitsism|historitsistlik]] [[arhitektuuristiil]].
Uusbütsantsi stiili kasutati enamasti sakraalsete ja avalike hoonete ehitamiselprojekteerimisel. See tärkassündis [[Lääne-Euroopa]]s [[1840. aastad|1840. aastatel]] ja jõudis sajandi viimasel veerandil [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririik]]i, maailmasõdade vahelisel ajal tegutses erakliksee koolkond samuti [[Jugoslaavia]]s. Lisaks on stiil peamiselt levinud [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] mõjuväljas olnud [[Ida-Euroopa]] äärealadel: vähesel määral [[Baltimaad|Baltimaades]]es (sealhulgas Poolas[[Poola]]s) ning suuremal määral teistes [[Balkanimaad|Balkanimaades]]es (sealhulgas Kreekas[[Kreeka]]s) ning [[Kaukaasia|Kaukaasias]]s (eriti Gruusias).
Uusbütsantsi arhitektuur sisaldab bütsantsi stiili elemente, mis on seotud [[Õigeusk|õigeusu]] religioosse arhitektuuriga, mis pärineb [[5. sajand|5.]]–[[11. sajand|11. sajandist]], eriti [[Konstantinoopol]]ist (''vt'' [[Hagia Sophia]]) ja [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadist]].
