Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
ÜVJP õiguslik alus sätestati ELi lepingus ja seda muudeti Lissaboni lepinguga loodi:
 
1) [[Euroopa_Liidu_välisasjade_ja_julgeolekupoliitika_kõrge_esindaja|ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ametikoht;
 
2) Euroopa välisteenistus - ELi diplomaatiline teenistus. <ref>https://europa.eu/european-union/topics/foreign-security-policy_et</ref>
 
==Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahendid==
 
Euroopa Liidul on välispoliitika edendamiseks ja korraldamiseks eripalgelisi instrumente:
Oma välispoliitika ajamiseks ja sõnumite edastamiseks on ELil mitmeid instrumente. Poliitilisteks vahenditeks on nõukogu otsused ja järeldused, liidu või kõrge esindaja avaldused, demaršid ning riikidega peetavad poliitilised dialoogid. Teravate küsimuste või oluliste piirkondadega tegelemiseks on nimetatud ELi eriesindajad. ÜVJP tegevusteks on olemas rahalised toetusvahendid (naabruspoliitika instrument ENI, stabiilsuse ja rahu edendamise instrument IcSP). Rahvusvahelist õigust või inimõigusi ning õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid rikkuva poliitika mõjutamiseks saab EL kasutada sanktsioone. ÜVJP üheks nähtavamaks sambaks on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP; ingl k Common Security and Defence Policy - CSDP), mille raames korraldab EL tsiviilmissioone ja sõjalisi operatsioone. Missioonid ja operatsioonid on mõeldud konfliktide ennetamiseks, lahendamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks ning enamasti hõlmavad need ühiseid desarmeerimisoperatsioone, humanitaar- ja päästeülesannete täitmist, sõjalist nõustamist ja abistamist, rahuvalvet või kriisiohjet. <ref>http://www.vm.ee/et/euroopa-liidu-uhine-valis-ja-julgeolekupoliitika</ref>
1) Poliitilisteks vahenditeks on nõukogu otsused ja järeldused, liidu või kõrge esindaja avaldused, demaršid ning riikidega peetavad poliitilised dialoogid.
2) Keerulisemate küsimuste või oluliste piirkondadega tegelemiseks on nimetatud ELi eriesindajad.
Oma välispoliitika ajamiseks ja sõnumite edastamiseks on ELil mitmeid instrumente. Poliitilisteks vahenditeks on nõukogu otsused ja järeldused, liidu või kõrge esindaja avaldused, demaršid ning riikidega peetavad poliitilised dialoogid. Teravate küsimuste või oluliste piirkondadega tegelemiseks on nimetatud ELi eriesindajad. ÜVJP tegevustekstegevusel on olemas rahalised toetusvahendid (naabruspoliitika instrument ENI, stabiilsuse ja rahu edendamise instrument IcSP). Rahvusvahelist õigust või, inimõigusi ning, õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid rikkuva poliitika mõjutamiseks saabon ELELil võimalus kasutada sanktsioone. Välisministeerium toob välja, et "ÜVJP üheks nähtavamaks sambaks on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP; ingl k Common Security and Defence Policy - CSDP), mille raames korraldab EL tsiviilmissioone ja sõjalisi operatsioone. Missioonid ja operatsioonid on mõeldud konfliktide ennetamiseks, lahendamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks ning enamasti hõlmavad need ühiseid desarmeerimisoperatsioone, humanitaar- ja päästeülesannete täitmist, sõjalist nõustamist ja abistamist, rahuvalvet või kriisiohjet." <ref>http://www.vm.ee/et/euroopa-liidu-uhine-valis-ja-julgeolekupoliitika</ref>
 
==Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika institutsioonides==