Eestirand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
84. rida:
1941. aasta augustis, kui [[Punaarmee]] taandus [[Wehrmacht]]i eest ja valmistus Eestist evakueeruma, määrati Eestirand [[konvoi]]sse koos [[tanker]]iga nr 11, transpordilaevadega [[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]] ja A. Ždanov, [[hüdrograafialaev]]aga Gidrograf, [[jäämurdja]]ga Oktjabr, vigastatud [[hävitaja]]ga Engels ning kuue [[miinitraaler]]iga.
 
Konvoi transportis Eestist samal aastal [[Nõukogude Armee]]sse mobiliseeritud mehi [[Kroonlinn]]a. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõnede allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest),. nendeViimases hulgaslõpus katoodi laevale veel ligi 40 Eestivanemat kõrgematendist Eesti [[ohvitser]]i, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud. Saatemeeskonna moodustas salkkond punaväelasi [[politruk]]i juhtimisel. Laevale oli laaditud mõningaid sõidukeid, mehhanisme ja kaupu. Laeva pardal oli ka 75 teost [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogust, mis olid määratud [[Peterburi]] evakueerimiseks – pole teada, mis neist teostest hiljem sai.<ref>Eesti kunsti varjatud pool (II). [[Postimees]], 28. mai 2016</ref>
 
Algul viidi Eestirand reidile ankrusse ristleja Kirovi lähedale. Konvoi väljus Tallinnast [[24. august]]il kell 10. Mobiliseeritud paigutatiaeti trümmidesse ja neid ei lubatud esialgu punaste saatesalga poolt tekile.
 
==== Õhurünnakud ja paanika ====
[[Keri]] saare juureslähedal ründasid konvoid Saksa õhujõudude lennukid. Laev sai ründelennukilt [[Ju 87]] kell 15.15 kaks pommitabamust tekiehitisest ettepoole 2. trümmi. PommiplahvatusestÜks pomm sööstis laeva põhjani ja plahvatusest tekkis laeva põhja auk. jaTeine pomm plahvatas trümmis, mistõttu hukkus ning sai haavata hulk inimesiseal olnuid (arvatavalt hukkus 44 inimest{{lisa viide}}). Suure osa pommideteise pommi lõhkejõust summutas samas trümmis paiknenud [[asbest]]ilaadung, mis täitis agaühtlasi laeva tolmuga. Trümmides olnud mobiliseeritud trügisid üles tekile. Haavatuid kogudes selgus, et laeval polnud eriti kaasas meditsiinivahendeid neile esmaabi andmiseks. Tänu veekindlatele vaheseintele jäi laev veepinnale ja jätkas liikumist, kuigi vajus pisut vööriga sügavamale ja veidi vasakule kreeni. Pardal puhkes aga paanika ja mitusada meest hüppas, lauajuppe ujuvusvahendina kasutades, lihtsalt üle parda – enamik neist uppus. Suure pingutusega õnnestus kapten Boris Nelkel ruuporitoru kasutades paanikat vähendada, kuid mitte lõplikult. Hiljem tuli laeva pommitama ja tulistama Soome lennuk, kuid viskas pommid laevast mööda. Reisijate omal algatusel lasti liikuvalt laevalt vette päästepaat, mis aga läks hooletu käsitsemise tulemusel kohe vett täis ja üks paadis olnu uppus. Politruk keelas relva ähvardusel paatide puutumise.
 
Tänu veekindlatele vaheseintele jäi laev veepinnale ja jätkas liikumist, kuigi vajus pisut vööriga sügavamale ja veidi vasakule kreeni. Pardal puhkes pommitamise järel aga paanika ja mitusada meest hüppas, tekil olnud lauajuppe ujuvusvahendina kasutades, lihtsalt üle parda. Enamik neist uppus, kusjuures paljud said vigastusi samadest lauajuppidest. Suure pingutusega õnnestus kapten Boris Nelkel ruuporitoru kasutades paanikat vähendada, kuid mitte täielikult. Kell 18.15 tuli laeva pommitama ja tulistama Soome lennuk, kuid viskas pommid laevast mööda. Pardal olnute meelest viibanud piloot ülelennul käega, et laev sõitku kalda poole. Reisijate omal algatusel lasti liikuvalt laevalt vette päästepaat, mis aga läks hooletu käsitsemise tulemusel, vöör ees alla ja kohe vett täis. Üks paadis olnu jäi veeskamistrossidesse kinni ja uppus. Politruk keelas relva ähvardusel paatide puutumise ja laskis punaväelastel välja otsida käsigranaadid.
Ärev inimmass nõudis reisi katkestamist ja laeva mahajätmist. Laeva kapten keelduski hoolimata punase politruki ähvardusest konvoiga koos edasi sõitmast ja juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva esmalt [[Keri]] saare suunas, aga seejärel [[Prangli]] saare lähedusse madalikule. Süsteemile vastu hakkamine oli toona hulljulge tegu, kuid sellega päästis kapten hulga inimelusid ja saatusi. Sõjaväelased lubasid saarelt laeva juurde evakueerimiseks tuua vaid neli kohalike elanike paati ja laev jäeti lõpuks pikkamööda maha. Mõned jõudsid saarele ka ujudes või ehitatud parvega. Võimalik, et punaväelased lootsid veel mobiliseeritute ümberpaigutamist mõnele teisele appi kutsutavale laevale.
 
Ärev inimmass nõudis reisi katkestamist ja laeva mahajätmist. Laeva kapten keelduski hoolimata punase politruki ähvardusest konvoiga koos edasi sõitmast ja juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva esmalt [[Keri]] saare suunas. Kapten olla käinud koos politrukiga paadiga ka Keri saarel, agakust seejäreltelefoneerinud Tallinna, kuid sealt antud ikka käsk sõita Kroonlinna. Seejärel lahkuti Keri juurest ja siis juhtis kapten laeva ikka [[Prangli]] saare lähedusse madalikulejuurde. Süsteemile avalikult vastu hakkamine oli toona hulljulge tegu, kuid sellega päästis kapten hulga inimelusidelusid ja saatusi. Kell 20.30 sõideti u 300 m kaugusel rannast madalikule ja veesati ankur. Sõjaväelased lubasid saarelt laeva juurde evakueerimiseks tuua vaid neli kohalike elanike paati ja laev jäeti lõpuks öösel pikkamööda maha. Mõned jõudsid saarele ka ujudes või laeval ehitatud parvega. Võimalik, et punaväelased lootsid veel mobiliseeritute ümberpaigutamist mõnele teisele appi kutsutavale laevale.
 
Järgmisel päeval pommitas üks saksa lennuk veelkord rannast umbes 300 meetri kaugusel seisvat laeva. Kaks ahtrit tabanud pommi panid laeva lõplikult merepõhjale seisma.
 
==== Pranglil ====
2762 (teiste allikate kohaselt 2672) meest jõudisjõudsid laevalt Pranglile. Mõned olid varem ujunud Keri saarele ja toodi sealt ära. Pääsenute hulgas olid näiteks ka dirigent [[Neeme Järvi]] isa August Järvi ja meresõjaajaloolase [[Mati Õun]]a isa. Väidetavalt olid punasõdurid üritanud laevalt saarelePranglile ujujaid algul ka tagasi merre ajada. Esialgu tegeleti saarel öömaja ja toidupoolise otsimisega kohalikelt elanikelt. Hiljem toodi randa jäänud laevalt paatidega saarele juurde toitu ja vajalikku varustust.
 
Peagi, kui saksa üksused olid juba maismaal ida pool mereni välja tunginud, viidi osa punaväelasi saarelt laevaga mandrile. Kui sõjakära Tallinna poolt rinde liikudes tugevnes, võeti Pranglil [[kolonel]] [[Arved Engmann]]i juhtimisel võim viimastelt maha jäänud punaväelastelt enda kätte. Kohapeale jäänud vene sõjaväelastelt võeti ära relvad, kõrge männi tippu heisati Eesti Vabariigi lipp ja üritati luua sideühendust maismaaga. Saarele hakkasid nüüd paatidega mandrilt saabuma saksa vormi kandvad sõjaväelased või saksa üksustega koostööd tegevad [[metsavennad]]. Neil tuli ka merele vastu minnes päästa või vangistada lähenevaid [[Juminda miinilahing]]us uppunud laevade päästepaate.