Laev ehitati 1910. aastal A. McMillan & Son Ltd. laevatehases [[Dumbarton]]is [[Šotimaa]]l ja sai nimeks '''Strathardle'''. Kandis veel nimesid '''Harold Dollar''' (1916) ja '''Glenbeath''' (1927). Omanikud olid Glasgowst ja San Franciscost. Laev teostas peamiselt vedusid New Yorgi ja Aasia vahel.
=== Eestis kalalaevana ja kaubalaevana ===
[[piltPilt:Eestirand Crew.jpg|thumb|left|180pxpisi|Eestiranna meeskonnaliikmeid 1930-ndail. Ees keskel kapten Boris Nelke]]
1932. aastal ostis laeva 120 000 krooni eest samal aastal moodustatud heeringapüügi seltsi osaühing "[[Kalandus (osaühing)|Kalandus]]", mille juhtivad tegelased olid [[Jakob Jürison]], Kolumbus, Lambot, Kilu jt. 1932. aastal saabus laev [[Tallinn]]a, kus see kohandati heeringapüügi ekspeditsiooniheeringapüügiekspeditsiooni [[baaslaev]]aks. Nimeks sai '''Eestirand''' ja ühtlasi oli see nüüd tonnažilttonnaažilt Eesti suurim laev.
Eestirand asus juhtima heeringalaevastikku, millesse kuulusid veel püügilaevad [[Põhjarand]], [[Läänerand]], [[Harjurand]] ja [[Virurand]]. Esimesele püügiretkele suunduti 9. juunil 1932. aaastal koos 142 meeskonnaliikmega. Baaslaevana sõitis Eestirand [[Island]]i ümbruses [[Norra meri|Norra merel]] kuni 1936. aastani. Laeva kaptenitekskaptenid olid Jakob Lepni ja Jakob Jürisson, hiljem [[Boris Nelke]].
Tänu edukale püügile vähenes Eestis heeringa importheeringaimport mitu korda. Inglased lubasid nüüd kaubandusläbirääkimistel surveabinõuna piirata Eesti peekoni eksporti, kui Ingliseinglise heeringaimporti piiratakse. Seepeale kehtestati Eestis Põhjamerelt püütud kalale tollimaks, mis mõjus pärssivalt "Kalanduse" majandustulemustele. Samuti oli kalasaak ebaühtlane ja lisaks uppus 1936. aastal püügilaev Läänerand. Kalapüük Põhjamerel ei tasunud end enam ära ja lõpetati 1937. aastal.
Eestiranda kasutati edaspidi [[kaubalaev]]ana kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini 1940]].
