Karl Kark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
→Elukäik: veeteed ainsusesse |
||
3. rida:
== Elukäik ==
1901. aastal lõpetas Kark [[Tartu Reaalkool]]i ja astus seejärel [[Peterburi Teedeinseneride Instituut]]i, mille lõpetas I järgu teedeinsenerina 1911. aastal. [[Peterburi]]s õppides oli Kark üliõpilasseltsi [[EÜS Põhjala|Põhjala]] üks asutajatest. Põhjala kasvas välja [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]ist, kus olid sisse võtnud juhirollid [[Viktor Kingissepp]] ja [[Jaan Anvelt]]. Enne kodumaale naasmist 1920. aasta novembris töötas Karl Kark Venemaal teedeinsenerina ja mitmes ametis [[
Väljaõppinud insenerina sai ta tööd Eesti [[teedeministeerium]]is, alustades nõunikuna, kellel oli õigus ministri eest alla kirjutada<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00211_t.jpg&tbn=1&pgn=11&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=af6e63f6b8ba2f9dca1dee9f0f05b6c8</ref>. Mõne kuu möödudes nimetati Karl Kark 6. aprillil 1921 teedeministri abiks ja 23. märtsil 1924. aastal sai temast [[Friedrich Akeli valitsus|Friedrich Akeli valitsuse]] teedeminister. Karki ministriks oleku ajal pandi alus [[raadioside]] korraldamisele Eestis ning ühendati kõik [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelised raudteed]] Pärnu-Tallinna kitsarööpmelise raudtee valitsuse alla. 1923. aasta suvel anti ekspluatatsiooni [[Ellamaa elektrijaam|Ellamaa]] turbakütusel töötav [[elektrijaam]]. Samal aastal tehti ajalooline perspektiivitundega otsus – elektrifitseerida 11,2 kilomeetri pikkune [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]. 1. septembril 1924. aastal toimus peaproov, milles osales ka toonane teedeminister. Regulaarne liiklus sai alguse 20. septembril 1924. aastal. Ellamaa elektrijaamaga sõlmiti pikaajaline leping ning rajati 35-kilovoldine elektriliin Tallinna.
| |||