Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
 
===Kronoloogia===
*[[1915]] hõivasid Saksa keisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[RiiaLiivi laht|RiiaLiivi lahes]];
*[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa keisririigi vägede [[Operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks;
*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
12. rida:
*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Narva.
*
 
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu|Bresti-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal.