Redaktsioon: 2. november 2016, kell 01:25 redigeeri Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 372 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. jaanuar 2017, kell 14:10 redigeeri eemalda 193.40.61.188 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas [[Rannu-Jõesuu]]s. Jõgi läbib keskjooksul [[Tartu]] ja suubub [[Praaga]]l Peipsi järve. Suurimad [[lisajõgi\|lisajõed]] on [[Pedja jõgi\|Pedja]], [[Ahja jõgi\|Ahja]] (suurim lisajõgi), [[Elva jõgi\|Elva]], [[Amme jõgi\|Amme]] ja [[Laeva jõgi]]. Kokku on lisajõgesid 12: vasakpoolsed on Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemisel tekkiv [[Pedja jõgi]], Laeva, Amme ja [[Lagina jõgi]], parempoolsed [[Kavilda jõgi\|Kavilda]], Elva, [[Ilmatsalu jõgi\|Ilmatsalu]], [[Porijõgi]], [[Mõra jõgi\|Mõra]], [[Luutsna jõgi\|Luutsna]], Ahja ning [[Kalli jõgi]]. [[Keskjooks]]ul voolab jõgi Emajõe [[ürgorg\|ürgorus]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe laius on 20-145 m{{lisa viide}} ja pikkus 100 km, sellest ~~Võrtsjärvest~~V pervo õrtsjärvest Tartuni jääb 57 km ja Tartust Peipsini 43 km. Veel 1927. aastal oli Emajõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud. Emajõgi on rahuliku vooluga, kuna [[jõe langus]] on kõigest 3,6 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.<ref name="kalastusinfo" /> Keskmine vooluhulk suudmes on 72 m<sup>3</sup>/s, selle poolest on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi\|Narva jõge]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõgi on suudmes kuni 14 meetrit sügav. Suurele Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse jõeni, on Tartus [[Lai tänav (Tartu)\|Laia tänava]] otsas asuva [[Vabadussild\|Vabadussilla]] koht. Seal asus ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht, mille juurde Tartu linn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis.

Emajõgi: erinevus redaktsioonide vahel