Läänegoodid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
Goodid jäid Daakiasse aastani 376, kui üks nende juhte [[Fritigern]] palus Rooma keisrilt [[Valens]]ilt luba asuda oma rahvaga [[Doonau]] lõunakaldale. Siin lootsid nad leida varjupaika [[hunnid]]e vastu. Valens nõustus sellega, kuna ta nägi neis "suurepärast värbamismaterjali oma armeele". Aga puhkes [[näljahäda]] ja Rooma ei soovinud neid varustada ei lubatud toidu ega maaga; järgnes mäss, mis viis 6 aastat kestnud rüüstamise ja hävitamiseni kogu Balkanil, Rooma keisri surmani ning kogu Rooma armee hävinemiseni.
 
[[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahing]] aastal 378 oli sõja otsustav moment. Rooma väed võideti ja keiser [[Valens]] tapeti võitluses. Adrianoopol vapustas Rooma maailma ning sundis lõpuks roomlasi gootidega läbi rääkima ja nende hõimu keisririigi piiridesse asustamalubama. KaugeleulatuvateSellel tagajärgedegaoli areng.kaugeleulatuv tagajärg, mis viis lõpuks [[Rooma riigi langus|Rooma langemiseni]].
 
=== Alarich I valitsemine ===
40. rida:
Uus keiser [[Theodosius I]] tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395. Sel aastal asus troonile läänegootide kõige kuulsam kuningas [[Alarich I]], samas Theodosiuse järglaseks said tema saamatud pojad: [[Arcadius]] [[Bütsants|idas]] ja [[Honorius]] [[Lääne-Rooma keisririik|läänes]].
 
Järgneva 15 aasta jooksul murti rahu juhuslike konfliktidega Alarichi ja võimsate gernmaanigermaani kindraliteväejuhtide vahel, kes valitsesid Rooma armeesidleegione idas ja läänes, omades keisririigis tegelikku võimu. Lõpuks, pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kindraliväejuhi [[Stilicho]] hukkamist Honoriuse poolt aastal 408 ning Rooma leegionite korraldatud veresauna 30 000 Rooma armees teeniva barbarisõduri perekondade kallal, kuulutas Alarich sõja. Pärast kahte kaotust Põhja-Itaalias ja Rooma piiramist, mis lõppes lunaraha läbirääkimistega, pettis AlarichitAlarichi teine roomlaste [[fraktsioon]]. Ta otsustas linna ära lõigata, vallutades selle sadama. 24. augustil 410 sisenesid Alarichi väed [[Porta Salaria]] kaudu Rooma, võttes selle rikkusi [[Rooma rüüstamine (410)|rüüstates]]. KunaKuigi Rooma ei olnud enam Lääne-Rooma riigi ametlik pealinn (see oli strateegilistel põhjustel [[Ravenna]]sse viidud), raputas sellelinna langemine tõsiselt keisririigi aluseid.
 
=== Läänegootide kuningriik ===
46. rida:
[[Pilt:Europe in 526.jpg|pisi|left|300px|Euroopa aastal 526]]
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|Toulouse'i läänegootide kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u. 500]]
Läänegootide kuningriik oli jõud Lääne-Euroopas 5. kuni 7. sajandini, looduna [[Gallia]]s, kui roomlased oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks [[vandaalid]]e, [[alaanid|alaanide]] ja [[sueebid]]e sissetungile [[Hispaania|Rooma Hispaaniasse]] aastal 409, värbas läänekeiser [[Honorius]] läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest [[föderaadid|föderaate]], andes neile maad [[Gallia Aquitania]]s, kuhu asuda. Seda tehti arvatavasti ''hospitalitas''e abil, mis olid seadused armeesõduriterooma sõdurite majutamiseks. Asustus moodustas tulevase läänegootide kuningriigi tuuma, mis lõpuks laienes üle [[Püreneed]]e ja Pürenee poolsaarele.
 
Läänegootide teine suur kuningas [[Eurich]] ühendas erinevad tülitsevad läänegootide fraktsioonid ja sundis aastal 475 Roomat andma neile täieliku sõltumatuse. Tema surmaga olid läänegoodid kõige võimsamad Lääne-Rooma riigi järglasriikidest.
54. rida:
Pärast Alarichi surma toimetasid läänegootide aadlikud tema pärija, laps-kuningas [[Amalarich]]i, algul [[Narbonne]]'i, mis oli viimane gootide eelpost Gallias, ja edasi üle Püreneede Hispaaniasse. Läänegootide valitsuse keskus nihkus algul [[Barcelona]]sse, siis sisemaale ja lõunasse [[Toledo]]sse. Aastatel 511 kuni 526 valitses läänegoote idagootide [[Theoderich Suur]] kui ''de jure'' regent noorele Amalarichile.
 
Aastal 554 kaotati Granada ja [[Hispania Baetica|Hispaania Baetica]] lõunapoolne osa [[Bütsants]]i esindajatele ([[Spania]] provintsi moodustamiseks), kes olid kutsutud appi lahendama läänegootide dünastilisi vaidlusi, kuid kes jäid kohale, lootuses - etlootusega juhtida keiser [[Justinianus I]] kavandatud kauglääne "tagasivallutust".
 
[[Pilt:Hispania 700 AD.PNG|pisi|Läänegootide Hispaania ja selle regionaalne jaotus aastal 700, enne moslemite vallutusi.]]