'''Ringhääling''' on raadio- või televisiooniprogrammide edastamine [[antenn]]i- või kaabellevivõrgu kaudu [[kodeerimine|kodeerimata]] või kodeeritud kujul eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega üldsusele kättesaadavaks. <ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/831359 Ringhäälinguseadus] </ref>
= Sõnakasutusest ==
Oskussõna ’ringhääling’ võeti kasutusele 1923. aastal <ref> [http://www.tehnikamaailm.ee/ringhaaling-eestis-80-aastat/ Ringhääling Eestis 80 aastat ]</ref> ja sellega tähistati avalikke raadiosaateid andvat ringhäälinguasutust (näiteks [[Raadio Ringhääling]], [[Riigi Ringhääling]]). Kui 1950. aastatel algas telesaadete edastamine, nimetati eraldi raadiot ja televisiooni (nt oli ENSV Raadio ja Televisiooni Komitee). Ringhääling seostus veel pikka aega ainult raadioga. <ref> Ringhääling – EE, 8. kd, 1995, lk 148 </ref>
Üldistava terminina võeti ringhääling kasutusele 2007. aastal, kui loodi [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] ühendamisel [[Eesti Rahvusringhääling]] (lühend ERR).<ref> [http://www.riigiteataja.ee/akt/12786086 Eesti Rahvusringhäälingu seadus] </ref>. ERR on sõltumatu [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õiguslik (avaõiguslik) juriidiline isik]], mis toodab tele- ja raadioprogramme (k.a -saateid) ning pakub muid meediateenuseid. <ref> Eesti Rahvusringhääling – TEA e-Entsüklopeedia </ref>
Üldtähenduses on ’ringhääling’ ka nt nimes [[EBU| Euroopa Ringhäälingute Liit]]. Ringhäälinguid eristavateks oskussõnadeks on raadioringhääling ja televisiooniringhääling.
= Sõnakasutusest ==
Oskussõna ’ringhääling’ võeti kasutusele 1923. aastal <ref> [http://www.tehnikamaailm.ee/ringhaaling-eestis-80-aastat/ Ringhääling Eestis 80 aastat ]</ref> ja sellega tähistati avalikke raadiosaateid andvat ringhäälinguasutust (näiteks [[Raadio Ringhääling]], [[Riigi Ringhääling]]). Kui 1950. aastatel algas telesaadete edastamine, nimetati eraldi raadiot ja televisiooni (nt oli ENSV Raadio ja Televisiooni Komitee). Ringhääling seostus veel pikka aega ainult raadioga. <ref> Ringhääling – EE, 8. kd, 1995, lk 148 </ref>
Üldistava terminina võeti ringhääling kasutusele 2007. aastal, kui loodi [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] ühendamisel [[Eesti Rahvusringhääling]] (lühend ERR).<ref> [http://www.riigiteataja.ee/akt/12786086 Eesti Rahvusringhäälingu seadus] </ref>. ERR on sõltumatu [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õiguslik (avaõiguslik) juriidiline isik]], mis toodab tele- ja raadioprogramme (k.a -saateid) ning pakub muid meediateenuseid. <ref> Eesti Rahvusringhääling – TEA e-Entsüklopeedia </ref>
Üldtähenduses on ’ringhääling’ ka nt nimes [[EBU| Euroopa Ringhäälingute Liit]]. Ringhäälinguid eristavateks oskussõnadeks on raadioringhääling ja televisiooniringhääling.
