Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
{{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Keskliit}}
Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõdalaste organisatsioonid moodustasid [[2. juuni]]l [[1929]]. aastal [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat [[Artur Sirk]], kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi [[1930]]. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks
Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös". Alates liidu [[Vabadussõjalaste kongress|esimesest kongressist]] 1930. a kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud - peamiselt erakondliku [[korruptsioon]]i ("lehmakauplemise") ja [[marksism]]i vastu. [[1931]]. aastal toimunud teisel kongressil sõnastati [[Eesti põhiseadus]]e muutmise nõuded: [[Riigikogu]] koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalimised, laialdaste täitevvõimu volitustega riigipea jm.
21. rida:
[[1933]]. aasta novembris organisatsioon taastati [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] nime all. Vapsid tervitasid algul [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l, kuid hiljem end temaga ei seostatud. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks.
Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades võimsa 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.
1934. a aprillikuuks määratud [[Riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles kindralmajor Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema majandustegevuse kriitika.
Eesti Vabadussõjalaste Liit [[12. märts|suleti 12. märts]]il 1934 ja arreteeriti selle aktivistid. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse.Paraku ei suutnud selle kohta tõendeid hankida isegi Pätsi kontrolli all olev kohus ja arreteeritud tuli lõpuks vabaks lasta. Represseerituks jäid aga nii arreteeritud kui ametist kõrvaldatud ikkagi, sest töökohtasid ja ühiskondlikku positsiooni neile tagasi ei antud.
17. detsembril 1934 jõustunud seadusega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast<ref>http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-6-8.html Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus (SK I 1938, 6, 8)</ref>.
Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret kuid praegu on
[[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|Amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938.
33. rida ⟶ 35. rida:
== Võrdlus fašismiga ==
Nõukogudelikus [[historiograafia]]s nimetati Eesti Vabadussõjalaste Liitu alusetult [[fašism|fašistlikuks]] organisatsiooniks
==Vaata ka==
| |||