Koonuselõige: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
4. rida:
Kui [[lõikepind]] sisaldab [[koonuse tipp]]u, siis lõige on kas [[punkt (matemaatika)|punkt]], sirge või [[lõikuvate sirgete paar]]. Selliseid koonuste tippu läbivaid tasandi lõikeid nimetatakse koonuselõigete [[kidunud lahend]]iteks. Kui lõikepind ei sisalda koonuse tippu, siis tekib [[ellips]], [[parabool]] või [[hüperbool]]. Traditsiooniliselt vaadeldakse koonuselõigetes [[ringjoon]]t kui ellipsi erijuhtu, kui ellipsit, mille [[ekstsentrilisus]] on 0.
 
Seda, et siis tekivad tõesti need [[geomeetriline koht|geomeetriliste kohtadena]] tasandil defineeritud jooned, seda saab ilma [[arvutus]]teta tõestada [[Dandelini kera]]de abil.<ref>''Kleine Enzyklopädie Mathematik'', VEB Verlag Enzyklopädie, Leipzig 1977, lk 325–326.</ref>
 
Koonuselõiget võib vaadelda ka [[kvadrik]]u kahemõõtmelise erijuhuna ning kirjeldada [[koonuselõike üldvõrrand]]iga, mis on [[2. astme võrrand]].