Tõejärgne poliitika: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston" />]]

 

Termini tänapäevase kasutuselevõtu alguseks on peetud blogija David Robertsi sõnakasutust 2010. aasta kolumnis ajakirjas [[Grist]].<ref name="HuffCoinage" /><ref name="Coining" /><ref name=economist-10-9-16 /> Poliitikakommentaatorid on täheldanud tõejärgse poliitika esiletõusu Vene, Hiina, Ameerika, Briti, India, Jaapani ja Türgi poliitikas ning mitmetes ühiskondliku debati valdkondades, kus seda ajendavad [[24-tunnine uudistetsükkel]], [[libatasakaalustatus]] uudistes ja [[sotsiaalmeedia]] üha ulatuslikum levik.<ref name=economist-10-9-16/><ref name="Age-abbott" /><ref name="Age-futile" /><ref name="TOI-brexit-trump" /><ref name="Dunt" /><ref name="NSci-revolut" /> 2016. aastal valiti "tõejärgsus" ("''post-truth''") [[Oxfordi sõnaraamat]]u [[aasta sõna]]ks<ref name="wordofyear" />. Varasema aastaga võrreldes kasvas selle sõna kasutamine umbes 2000%.<ref>{{Netiviide|Autor=Laur Viirand|URL=http://uudised.err.ee/v/valismaa/e3e18146-6e55-41e1-9ca2-2a00cfa38815/oxfordi-kirjastuse-hinnangul-on-aasta-sonaks-toejargne|Pealkiri=Oxfordi kirjastuse hinnangul on aasta sõnaks "tõejärgne"|Väljaanne=ERR.ee uudised|Aeg=16.11.2016|Kasutatud=}}</ref> Sõna valiti aasta sõnaks selle laialdase leviku tõttu 2016. aasta poliitilises kontekstis seoses [[Brexit]]i rahvahääletuse kampaania ning USA presidendivalimistega, kus tõejärgse poliitika vahendeid kasutasid laialdaselt peamiselt [[Suurbritannia]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ning [[Donald Trump]]i presidendiks valimise pooldajad.<ref name="Freedland-nojoke" /><ref name="WaPo-era" /><ref name="Sambrook" />