Hasso Krull: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 '''Max Harnoon'''i varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke [[pastišš]]e, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Aastal 1993 ilmus "Luuletused 1987–1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis esindavad radikaalset keeleluulet. Raamatule "Luuletused 1987–1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks.<ref>Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker "Uuem Eesti kirjandus" 2006 lk 198-199</ref> "Kaalud" (1997) koosneb [[Toomas Kalve]] fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest [[džäss]]muusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, "milles autor vaatleb väga tähelepanelikult oma lähemat ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu"<ref>Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker "Uuem Eesti kirjandus" 2006 lk 198-199</ref>. Aastal 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "[[Meeter ja Demeeter]]", mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid.<ref>Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker "Uuem Eesti kirjandus" 2006 lk 198-199</ref> Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde, mida jätkavad sümmeetrilise ehitusega sarjad "Neli korda neli" (2009) ja "Veel ju vist" (2012).
 
Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996), "Millimallikas" (2000) ja, "Paljusus ja ainulisus" (2009) ja "Mõistatuse sild" (2016). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta [[eesti mütoloogia]]ga, koondades oma tähelepanekud [[trikster]]i kuju ümber. Müütidele keskendub ka "Jumalanna pesa" (2012), kus on vaatluse all [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] [[loomislaul]] ja selle seosed teiste mütoloogiatega.
 
2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 2000–2012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 1987–2012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 1987–89, "Kaksikkirved" 1990). 2015 avaldati [[faksiimile]]na esikkogu "Mustvalge" koos varasema, seni ilmumata versiooniga [[1984]]. aastast. Tekstile on lisatud autori saatesõna ja meenutused [[Peeter Laurits]]alt, kes käsikirja illustreeris.
48. rida:
*2012 "Jumalanna pesa"
*2014 "Pesa. Tekstid 2000–2012"
*2016 "Mõistatuse sild"
 
=== Tõlked ===