|
''Chan''’i koolkonna nimi tuleneb [[sanskriti keel|sanskritikeelse]] sõna ''dhyāna'' ('meeleharjutused, süvenemine, mõtlus') hiinakeelsest hääldusest<ref name=":0" /> ning kirjeldab hästi koolkonna rõhuasetust otsesele [[mõtlus]]praktikale.
== ''Chan ''-koolkonna ajalugu Hiinas ==
''Chan''’i koolkonna ajalookäsitluse järgi algab nende õpetusliin [[Budism|Šākjamuni BuddhastBuddha]]st, kes annab oma õpetuse edasi [[Mahākāśyapa]]’le, keda peetakse ''chan''’i traditsiooni esimeseks [[India]] esiõpetajaks. Õpetuse ülekannet Šākjamuni Buddhalt Mahākāśyapa’le kirjeldatakse kogumiku „Väravata"Väravata piiripääs" (hiina keeles 無門關 Wúménguān; jaapani keeles piiripääs“無門関 Mumonkan) 6. kaasuses: „Endisel"Endisel ajal oli Bhagavat [Buddha], munkadega Gŗdhrakūţa mäel. Ta noppis maast õheühe lille ja näitas seda teistele. Kõik vaikisid, ainult auväärne Kāśyapa naeratas. Bhagavat ütles: „Minul"Minul on tõeline õpetuse silmatera, imeline nirvaana-meel, tõelise vormi mitte-vorm, salajane dharma-värav. See ei toetu kirjatähele, vaid antakse eriliselt edasi väljaspool koole. Usaldan selle Mahākāśyapa’le.““""<ref name=":0" />
28. India esiõpetaja [[Bodhidharma]] (suri 532) tõi ''chan''’i õpetuse [[Hiina|Hiinasse]]sse ning temaga algab ''chan''’i Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendaviiendat Hiina esiõpetajat [[Hongren]]’i (eluaastad 601-674) jagunes ''chan'' paljudeks harudeks.<ref name=":0" />
Hongren lubanud oma järeltulijaks kuulutada selle, kes kirjutab õpetuse tõelisest mõistmisest tunnistust andva luuletuse kirjutaja. Hongren’i auväärseim õpilane Shenxiu (eluaastad 606/607-706) kirjutanud seinale õpetussalmi:
:Ihu on ju virgumise puu
:ära talle tolmu ligi lase
Mõni päev hiljem ilusilmus seinale teine, [[Huineng]]’i ( eluaastad 638-713) loodud luuletus:
:Virgumisel algselt puud ei ole
:mis see seda tolmu ligi tõmbab?
SellesSellest salmissalmist tundnud Hongren ära tõelise taipamise ning kuulutanud Huineng’i ''chan''’i koolkonna kuuendaks esiõpetajaks.<ref name=":0" />
Huineng’i järgijatest kujunes välja lõuna koolkond, Shenxiu järgijatest põhja koolkond. Lõuna koolkond pani suuremat rõhku „äkilisele"äkilisele taipamisele“taipamisele" ning kritiseeris „astmelise"astmelist tee“teed" pooldavat põhja koolkonda. Kuuenda esiõpetaja Huineng’i õpilaste õpilased [[Mazu Daoyi]] ja [[Shitou|Shitou Xiqian]] panid aluse ''chan''’i viiele õpetusliinile, millest kaks, ''linji''[null ’] (jpjaapani ''rinzai'') ja [[Caodong|''caodong''’i]] (jpjaapani ''sōtō'') liinid, on säilinud tänase päevani.<ref name=":0" /><ref>Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda''.'' Tänapäev, lk 12.
</ref>
| 