Agul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: muudetud 3 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
7. rida:
[[Arengumaa]]de suurimate linnade agulid muutuvad [[slumm]]ideks.
 
Tartu ja Tallinna ajaloolistesse agulitesse – rahvalikult poeetiliste nimedega [[Supilinn]], [[Kalamaja]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinn]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] – rajasid oma esimese eluaseme maalt linna pürgivad inimesed. Tallinna agulites Kalamajas, [[Kopli]]s, Pelgulinnas, [[Kassisaba asum|Kassisaba]]s, [[Tatari asum]]is elasid tehasetöölised pruunikashallides, kopitanud, pimedates ja ülerahvastatud, veevärgita toauberikudes. <ref name="aripaev">[http://www.aripaev.ee/2656/new_eri_artiklid_265607.html Moodne agul] ÄP Online 18.06.2004</ref> Vaevalt kuskil mujal Euroopas, välja arvatud ehk [[Rootsi]] omaaegsed mäetööstuspiirkonnad, oli töölisagulite olme nii masendavalt troostitu kui ta oli seda [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelses Tallinnas. Osa sellest viletsusest on talletatud ka [[Johannes Pääsuke]]se ajaloolistel fotodel aastast [[1914]].
 
Omaaegsed sotsiaaldemokraatlikud utoopiad, mis püüdsid maailma parandada linnaehituse läbi, ei jätnud puudutamata ka Eestit. [[Eliel Saarinen|Eliel Saarise]] projekt "Suur-Tallinn" oleks õnnestumise korral võinud muuta Tallinna Helsingi või Riia sarnaseks esinduslike kvartalitega euroopalikuks suurlinnaks. Paraku algas maailmasõda ning üle 8000 [[AS Franz Krull|Krulli]], [[Dvigatel]]i, [[Lutheri vabrik|Lutheri]] ja mõnegi muu omaaegse suurtöösturi juures ametis oleva tööstustöölise pere vajas elamispinda.