Redaktsioon: 29. detsember 2015, kell 11:59 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2016, kell 17:44 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Szlachta in costumes of the Voivodeships of the Polish-Lithuanian Commonwealth.PNG\|~~266px\|thumb~~pisi\|[[Rzeczpospolita]] šlahta esindajad [[17. sajand]]il]] '''Šlahta''' ([[poola keel]]es ''szlachta'', [[leedu keel]]es ''šlėkta'', ''šlėktos'' või ''bajoraia'', [[ukraina keel]]es ''шляхта'', [[valgevene keel]]es ''шляхта'') oli [[aadel]]kond algselt [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigis]] ning hiljem, pärast Poola ja [[Leedu suurvürstiriik\|Leedu suurvürstiriigi]] liitumist [[personaalunioon]]i alusel, ka [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu aadelkond\|aadelkond]]. Kui [[Preisimaa hertsogiriik]] sõlmis Poola-Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]]ga vasallisuhted, arvati ka [[Preisimaa]] aadelkond Rzeczpospolita šlahta hulka. ==Šlahta poliitilised õigused== Šlahtal oli Euroopa suurriigi [[Rzeczpospolita]] poliitilises elus suur tähtsus, kuna Rzeczpospolita valitsejad, [[Poola kuningas\|Poola kuningad]], valiti demokraatlikult šlahta esindajate kokkutulekul ning kuna šlahta ja nende valdused olid juba alates [[Ungari kuningas\|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Lajos I]] valitsemisajast ([[1374]]) alanud maksudest vabastamisega (siis nõuti neilt vaid va 2 hõbe[[kross]]i läänimaalt ja sõjateenistust). [[1386]]. aastal andis kuningas [[Władysław II Jagiełło]] šlahtale oma alamate üle kohtupidamise õiguse. 1404. aastal Poola kuninga poolt [[Dobrzyń]]i piirkonna väljaostmiseks kogunesid šlahta liikmed piirkondlikele (maakondlikud, poola keeles ''powiat'') sejmikutele, millest kujunes kord, millega Poola kuningas sai koguda sõjategevuseks vajaliku palgaarmee ja kaitsetegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid vaid šlahta ja nende piirkondlike esinduskogude nõusolekul. [[1430]]. aastal sai šlahta õiguse tasule kuninga ~~poolt~~korraldatud ja riigist väljapoole tehtavate sõjakäikude korral~~, tasule~~. [[1468]]. aastast saatsid piirkondlikud sejmikud riigi Sejmile, kaks saadikut volitustega nõustuda kuninga ~~poolt~~ kehtestatavaid makse. 1496. aasta Pietrokowi sejmi järel aga kujunes olukord, kus kuningas ei võinud kehtestada makse ilma Sejmi mõlema koja (Senati ja piirkondlikud sejmikute) esindajate nõusolekuta. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] [[Sejm (Poola)\|Sejmist]] täielikku sõltuvusse, aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul.

Šlahta: erinevus redaktsioonide vahel