Erinevus lehekülje "Augustiputš" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
== Putšistide eesmärk ==
Putšistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnade järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimine<ref name="echo2001">[http://www.echo.msk.ru/guests/3569/ 10-я годовщина событий августа 1991 года], [[Ehho Moskvõ]], 19. august 2001</ref>, mis nende arvates pidi algama 20. augustil, mil pidi aset leidma esimene etapp uue [[liiduleping]]u allakirjutamisel, millega Nõukogude Liit oleks muudetud [[konföderatsioon]]iks ([[Suveräänsete Riikide Liit|Suveräänsete Riikide Liiduks]]). Tol päeval pidid lepingule alla kirjutama [[Vene NFSV]] ja [[Kasahhi NSV]] esindajad; ülejäänu pidi toimuma viiel kohtumisel kuni 22. oktoobrini. [[Gennadi Janajev]] on öelnud: "20. kuupäeval me ei lubanud liidulepingule alla kirjutada, me nurjasime sellele liidulepingule allakirjutamise." (Janajevi intervjuu raadiojaamale [[Ehho Moskvõ]]<ref name="echo2001"/>).
 
Putšistidele on omistatud ka isiklikke motiive: nad püüdsid säilitada oma ametikohti, mille nad pärast uue riigi moodustamist oleksid kaotanud. Seda on rõhutanud teiste seas [[Mihhail Gorbatšov]].
 
Ühes Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimestest avaldustest, mida levitasid Nõukogude raadiojaamad ja kesktelevisioon, osutati järgmistele eesmärkidele, mille elluviimiseks kehtestati riigis [[erakorraline seisukord]]:<ref>[http://archive.is/DNBp ГКЧП. Радио 18 августа 1991 г. Указ Вице-президента СССР, Заявление Советского руководства, Обращение к советскому народу]</ref>: "ületada sügav ja igakülgne kriis, poliitiline, rahvustevahelinerahvuste ja kodanlikkodanike (''гражданская'')vaheline konfrontatsioon, kaos ja anarhia, mis ähvardavad Nõukogude Liidu kodanike elu ja julgeolekut, meie Isamaa suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, vabadust ja sõltumatust; lähtudes üldrahvaliku referendumi tulemustest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu säilitamise kohta; juhindudes meie Kodumaa rahvaste, kõigi nõukogude inimeste elutähtsatest huvidest".
 
==Algus==
 
[[23. juuli]]l [[1991]] avaldas rühm, kuhu kuulusid [[NLKP]] funktsionäärid (nt Zjuganov, Varennikov) ja mõni kirjanik ([[Valentin Rasputin]], [[Juri Bondarev]]) vanameelses ajalehes [[Sovetskaja Rossija]] avaliku kirja "[[Slovo k narodu]]" ('Sõna rahvale'), mida hiljem on nimetatud augustiputši manifestiks. Pöördumises märgiti, et "meie maa, suur riik, mis on antud meie hoolde ajaloo, looduse, kuulsusrikaste esivanematega, hukkub, mureneb, vajub pimedusse ja olematusse". Kiri, milles kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvaparteiksrahvalikuks parteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik-leninistlikult ideoloogialt vene natsionalismile.
 
[[18. august]]il oli Gorbatšov [[Must meri|Musta mere]] ääres puhkamas, kui kella 17:00 paiku sisenesid tema suvilasse mõned vanameelsed kommunistid, kes tahtsid teda sundida võimust loobuma Janajevi kasuks. Gorbatšov keeldus ja ta suleti koduaresti. Seejärel väitsid riigipöörajad avalikkusele, et Gorbatšov on haigestunud ega saavat oma presidendikohuseid täita. Tema asemele asus asepresident Janajev, kes koos oma kaaslastega valmistas ette [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] loomist, mis pidi võimu haarama. [[19. august]]i hommikuks oldi valmis võimu haarama [[Moskva]]s.