Susiluola: erinevus redaktsioonide vahel

Koobas on tekkinud [[erosioon]]i tagajärjel. See hakkas kujunema arvatavasti 1,9 miljonit aastat tagasi, kui Susivuori tekkis. Jäävaheaegadel ulatus meri koopa suudmeni ning see täitus kuue settekihiga. Neist vanimad on sadu tuhandeid aastaid vanad; kihtning IVneljas kiht – millest on avastatud enim neandertallastele omistatud esemeid – kujunes Eemi jäävaheajal veidi rohkem kui 100 000 aastat tagasi. Koopa noorim settekiht tekkis pärast viimast jääaega [[Antsülusjärv]]e perioodil. Koopa pindala on umbes 400 m², sügavus umbes 18 m ning pikkus umbes 25 m. Koopalae suurim kõrgus on 2,2 m.<ref>[http://www.susiluola.fi/fin/geologia.php Susiluola: Geologia]; [http://www.susiluola.fi/fin/susiluola.php Susiluola]</ref>

[[1996]]. aastal hakkas Soome Geoloogia Uurimiskeskus ([[Geologian tutkimuskeskus]]) koos kohalike elanikega koobast puhastama, et teha sellest turismiatraktsioon. Esimesel aastal puhastati välja 64 m² koopapinnast ning avastati esimesed esemed, mis võisid kuuluda neandertallastele. Seejärel võeti koobas muinsuskaitse alla. 1997. aastal toimusid koopas esimesed arheoloogilised proovikaevamised, mille viisid läbi Geoloogia Uurimiskeskus ning muinsuskaitseamet, et määratleda koopa arheoloogiline väärtus. Tulemused olid paljutõotavad ning seetõttu asus Susiluolat järgmisel aastal uurima interdistsiplinaarne teadlaste grupp ning uurimistöösse andsid panuse muinsuskaitseameti arheoloogiaosakond, geoloogia uurimiskeskus ning [[Helsingi ülikooliülikool]]i geoloogiaosakond ja dateerimislabor. Väljakaevamiste käigus avastati mitmeid [[artefakt]]e ning IV settekihist avastati võimalik lõkkease ning tuvastati, et koopa põrand oli arvatavasti kõvaks trambitud. Väljakaevamised jätkusid ka 1999. aastal, kui Susivuorist avastati veel kaks Susiluolaga ühevanust koobast, mis olid sisse varisenud juba enne viimast jääaega. 2000. aastal uuriti muu hulgas Susiluola koopa esist piirkonda.

Kaevamiste tulemusena on leitud mitusada võimalikku tööriista ning nende tootmisjääke. Osa kive pärineb koopa ümbrusest, teiste päritolu on teadmata. Enamik kiviesemeid on [[aleuroliit|aleuroliidist]], [[kvarts]]ist ja [[kvartsiit|kvartsiidist]], ent on leitud ka [[vulkaniit|vulkaniidist]] ja [[liivakivi]]st esemeid. [[2004]]. aastal leiti ka luukild, kuid see oli liiga väike, et seda saaks [[radiosüsiniku meetod]]i abil dateerida. Eeldatavasti pärinevad leiud [[keskmine paleoliitikum|keskmise paleoliitikumi]] algusest ning Eemi jäävaheajast.<ref>[http://www.susiluola.fi/fin/arkeologia.php Susiluola: Arkeologia]</ref>

Alates [[2006]]. aastast on mitmed Soome teadlased seisukohta, et Susiluolast avastatud esemeid saab seostada neandertallastega, tugevalt kritiseerinud. MuuhulgasMuu hulgas on arvatud, et kiviesemed ei sarnane piisavalt mujalt leitud keskpaleoliitikumi tööriistadega ja võivad olla hoopis looduslikku päritolu, et koobas asus terve jäävaheaja jooksul allpool veepinda ning et pole kindlaid tõendeid, et seal tuld tehti. Koobast uurinud arheoloogid on oma seisukohti kaitsnud.<ref>Kõige intensiivsem diskussioon on aset leidnud ajakirjades [[Tietessä tapahtuu]] (aastatel 2004–2007, numbrid on leitavad ajakirja kodulehelt: [http://www.tieteessatapahtuu.fi/]) ning [[Fennoscandia Archaeologica]] (aastatel, 2005, 2007 ja 2008: [http://www.sarks.fi/fa/faxxii.html] ; [http://www.sarks.fi/fa/faxxiv.html] ; [http://www.sarks.fi/fa/faxxv.html]).</ref> Seetõttu pole teadlaste seas endiselt üksmeelt, kas Susiluolas oli neandertallaste asulakoht või mitte.<ref> [http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-2000001253239.html Iltasanomat: Pohjanmaan neandertalilaisten arvoitus yhä auki – kiistellyn Susiluolan kaivaukset vaatisivat rahaa] ; [http://www.horisont.ee/node/1167 Neandertallaste jäljed põhjanaabrite maal. Horisont 4/2009]</ref>

*Paula Purhonen, Paula. "Varggrottan: Bosättningen före istiden". Midtnordisk arkeologisymposium 1999. Trondheim 28.–30. mai. Vitark 3. Acta Archaeologica Nidrosiensia. Vitenskapsmuseet, NTNU, Trondheim 2003. s. 27–31. Trondheim 2003.

*Schulz, Hans-Peter. Schulz, "De tog skydd i Varggrottan. De första spåren av människor i Norden är mer än hundratusen år gamla". Populär Arkeologi. Årgång 16 Nr 3 1998. s. 3–7.

*Schulz, Hans-Peter. Schulz, "The lithic industry from layers IV-V, Susiluola Cave, Western Finland, dated to the Eemian interglacial". Préhistoire Européenne. Volumes 16-17. s. 7–23. Liége 2002.

*Schulz, Hans-Peter; Eriksson,Schulz; Brita; Hirvas,Eriksson; Heikki; Huhta,Hirvas; Pekka; Jungner,Huhta; Högne; Purhonen,Jungner; Paula; Ukkonen,Purhonen; Pirkko & Rankama,Ukkonen; Tuija Rankama. "Excavations at Susiluola Cave". Suomen Museo 2002. s. 5–45. Helsinki 2002.