Susiluola: erinevus redaktsioonide vahel

'''Susiluola''' ([[rootsi keel|rootsi]] ''Varggrottan'', [[eesti keel]]es ''Hundikoobas'') on [[koobas]] [[Soome]]s olev [[koobasKristiinankaupunki]], mislähedal onpõhiliselt saanud[[Karijoki nimevald|Karijoki Susivuorevalla]] (hundimäe)territooriumil. järgi, milles seeTa asub. Koobas asetseb [[KristiinankaupunkiSusivuori]]s (rootsi ’’Kristinestad’’'Hundimägi'), kuidmäes ning on selle maa-alajärgi kuulubnime [[Karijoki]] omavalitsuselesaanud.

Koobas on tekkinud [[erosioon]]i tulemusena ning see hakkas kujunema arvatavasti 1,9 miljonit aastat tagasi, kui Susivuori tekkis. Jäävaheaegadel ulatus meri koopa suudmeni ning see täitus kuue erineva settekihiga. Neist vanimad on sadu tuhandeid aastaid vanad; kiht IV – millest on avastatud enim neandertallastele omistatud esemeid – kujunes Eemi jäävaheajal veidi rohkem kui 100 000 aastat tagasi. Koopa noorim settekiht tekkis pärast viimast jääaega [[Antsülusjärv]]e perioodil. Koopa suuruspindala on umbes 400 m²², sügavus uumbes 18 m ning pikkus uumbes 25 m. Koopalae suurim kõrgus on 2,2 meetritm.<ref>[http://www.susiluola.fi/fin/geologia.php Susiluola: Geologia]; [http://www.susiluola.fi/fin/susiluola.php Susiluola]</ref>

[[1996]]. aastal hakkas Soome Geoloogia Uurimiskeskus ([[Geologian tutkimuskeskus]]) koos kohalike elanikega koobast puhastama, et teha sellest turismiatraktsioon. Esimesel aastal puhastati välja 64 m2m² koopapinnast ning avastati esimesed esemed, mis võisid kuuluda neandertallastele. Seejärel võeti koobas muinsuskaitse alla. 1997. aastal toimusid koopas esimesed arheoloogilised proovikaevamised, mille viisid läbi Geoloogia Uurimiskeskus ning muinsuskaitseamet, et määratleda koopa arheoloogiline väärtus. Tulemused olid paljulubavadpaljutõotavad ning seetõttu asus Susiluolat järgmisel aastal uurima interdistsiplinaarne teadlaste grupp ning uurimistöösse andsid panuse muinsuskaitseameti arheoloogia osakondarheoloogiaosakond, geoloogia uurimiskeskus ning Helsingi ülikooli geoloogiaosakond ningja dateerimislabor. Väljakaevamiste käigus avastati mitmeid [[artefakt]]e ning IV settekihist avastati võimalik lõkkease ning tuvastati, et koopa põrand oli arvatavasti kõvaks trambitud. Väljakaevamised jätkusid ka 1999. aastal, kui SusivuorestSusivuorist avastati veel kaks Susiluolaga ühevanust koobast, kuid needmis olid sisse varisenud juba enne viimast jääaega. 2000. aastal uuriti muu hulgas Susiluola koopa esist piirkonda.

Kaevamiste tulemusena on leitud mitusada võimalikku tööriista ning nende tootmisjääke. Osa kive pärineb koopa ümbrusest, kuid osadeteiste päritolu on teadmata. Enamik kiviesemeid on [[aleuroliit|aleuroliidist]], [[kvartsikvarts]]stist ja [[kvartsiit|kvartsiidist]], ent on leitud ka selliseid, mis on [[vulkaniit|vulkaniidist]] ja [[liivakivi]]st esemeid. [[2004]]. aastal leiti ka luukild, kuid see oli liiga väike, et seda saaks radisüsiniku[[radiosüsiniku meetodimeetod]]i abil dateerida. Eeldatavasti pärinevad leiud [[keskmine paleoliitikum|keskmise paleoliitikumi]] algusest ning Eemi jäävaheajast.

Alates [[2006]]. aastast on mitmed Soome teadlased seisukohta, et Susiluolast avastatud esemeid saab seostada neandertallastega, tugevalt kritiseerinud, muu hulgas on arvatud, et kiviesemed ei sarnane piisavalt mujalt leitud keskpaleoliitikumi tööriistadega, et koobas asus terve jäävaheaja jooksul allpool veepinda ning et pole kindlaid tõendeid, et seal tuld tehti. Koobast uurinud arheoloogid on omakorda endaoma seisukohti kaitsnud. Seetõttu pole teadlaste seas jätkuvaltendiselt üksmeelt, kas Susiluolas oli neandertallaste asulakoht või mitte.<ref> [http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-2000001253239.html Iltasanomat: Pohjanmaan neandertalilaisten arvoitus yhä auki – kiistellyn Susiluolan kaivaukset vaatisivat rahaa] ; [http://www.horisont.ee/node/1167 Neandertallaste jäljed põhjanaabrite maal. Horisont 4/2009]</ref>