Nõukogude-Afganistani sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
Vägede sisseviimine Afganistani oli NSV Liidu tippjuhtkonnal olnud plaanis juba mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet. [[12. detsember]] [[1979]] kogunesid [[NLKP KK peasekretär]]i [[Leonid Brežnev]]i kabinetti tema Moskva-lähedases suvilas NSV Liidu kõige mõjuvõimsam nelik: [[Leonid Brežnev|Brežnev]], [[KGB]] esimees [[Juri Andropov]], kaitseminister marssal [[Dmitri Ustinov]] ja välisminister [[Andrei Gromõko]]. Koosviibimisest koostas lühikese protokolli peasekretäri lähim usaldusalune ja NLKP Keskkomitee üldosakonna juhtaja [[Konstantin Tšernenko]], keda seetõttu peetakse mõnes käsitluses ka viiendaks otseseks asjaosaliseks. Sellel koosolekul langetati lõplik otsus viia NSV Liidu väed Afganistani, et seal olukord stabiliseerida. Samal õhtul nimetas kaitseminister [[Turkestani sõjaväeringkond|Turkestani sõjaväeringkonna]] ülema asetäitja kindralleitnant [[Juri Tuhharinov]]i uue formeeritava [[40. üldarmee (NSV Liit))|40. üldarmee]] juhatajaks. Häire korras saadeti piirile kõigepealt [[motolaskurdiviis]]i pataljon ja neile järgnesid [[108. motolaskurdiviis]]i kõik väeosad.
25. detsembri hommikul ületasid äsjavalminud pontoonsilla üle [[Amudarja]] jõe esimestena 108. diviisi luurepataljon ja nende järel 56. üksiku dessantründebrigaadi neljas pataljon, mille koosseisus olid ka kaks kuud varem [[ajateenistus]]se mobiliseeritud eesti poisid. Nende ülesandeks oli hõivata Salangi [[mäekuru]] tähtsal Kabuli maanteel. Samal päeval algas ka 103. dessantdiviisi ümberpositsioneerimine lennukitel Bagrami ja Kabuli lennuväljadele. Pimeduses ja rasketes ilmastikuoludes Kabuli lennuväljale maanduma hakanud neljamootoriline suur transpordilennuk [[Iljušin IL-76]] kaotas halvas nähtavuses orientatsiooni ja sööstis kell 19.33 vastu mägesid. Selles lennukis paiknes kaks veoautot, neist üks bensiinitsisterniga. Hiiglaslikus plahvatuses hukkusid kõik seitse lendurit, 37 õhudessantväelast ja üheksa meest muudest väeosadest. Hukkunute hulgas oli ka Vitebski 103. kaardiväe õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni. Aarne Vinnit autasustati hiljem postuumselt [[Punatähe orden]]iga, mis anti üle tema vanematele.
===Riigipööre ja Amini palee vallutamine===
| |||