Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
125. rida:
[[1556]] algas Vana-Liivimaal "koadjuutorivaenus", millega Riia peapiiskop markkrahv Wilhelm, Preisi hertsog Albrecht ja Liivimaa ordu maamarssal [[Jasper von Münster]] pidasid salanõu orduriigi sekulariseerimiseks, tahtes tuua Liivimaale valitsema Mecklenburgi hertsogi Cristofferi. Tagala kindlustamiseks oli asjasse pühendatud ka Poola kuningas [[Zygmunt II August]]. Plaani õnnestumiseks pidi ordumeistriks saama Munster. Ordumeister Heinrich von Galen sai aga asjast teada ja Volmarisse kutsutud ordukäsknikud valisid asemeistriks hoopis Viljandi komtuuri Wilhelm von Fürstenbergi. Kroonik teatab, et Münster läks vihaselt Volmarist ära oma linnusesse Siguldas ja saatis sealt kirja Wilhelmile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 16, ISBN 5-460-00216-8</ref>
 
Peapiiskop Wilhelm aga jätkas õõnestustegevust, kuid kogu vandenõulaste kirjavahetus langes ordumeistri kätte. Kavandatav "sõjaväeline riigipööre" tuli detailideni ilmsiks ja ordukäsknikud otsustasid Munsteri maalt välja kihutada. Munster siiski kuulis sellest ja otsustas Siguldast igaks juhuks mere lähedal asuvasse Väinasuu (Daugavgrīva) linnusesse põgeneda. Sinna teda aga ordumeistri korraldusel sisse ei lastud, samuti jäid suletuks Asseradeni (Aizkraukle) linnuse väravad. Lõpuks jõudis Münster peapiiskopi Koknese linnusesse. Ilmselt ei pidanud Münster Siguldat väga kaua kaitstavaks linnuseks, samuti oli oht, et ta seal lihtsalt omade poolt kinni võetaks ja ordumeistrile välja antaks. Samuti peeti Väinasuu ja Asseradeni linnuseid Siguldast tugevamateks.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 18, ISBN 5-460-00216-8</ref> Juuni keskpaiku 1556 ründas Sigulda linnusekomtuur ootamatult lähedalasuvat piiskopi toomkapiitli Krimulda linnust ja rüüstas selle paljaks.<ref>Christian Kelch, Liivimaa ajalugu, Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2004, lk. 165, ka Brandis 1835, lk. 207</ref>
 
Orduaja lõpuks kuulusid maamarssali valitsemise alla: residentslinnus Sigulda, tugevamad Daugavgriva, Aizkraukle ja väiksemad Jelgava, Tukums, Nītaure, Skujene, Malpils ja Zaube. Samuti Sigulda külje all Lorupe väikemõis. XV sajandil oli maamarssali käsutada 4000 professionaalset sõjameest: 300 rüütlit, 1200 palgasõdurit ja 2500 vasalli oma meestega. Lisaks, kui kogu maal talupojad relvastati, võis väe suuruseks tulla 20 000 meest.<ref name="Rimša castle"/>