Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
93. rida:
[[1344]] veebruaris, pärast [[Jüriöö ülestõus]]u mahasurumist Põhja-Eestis, liikus orduvägi karistusretkele Saaremaale. Seal rünnati hilisemas Karja kihelkonnas asunud muinaslinnust, kus meister Dreilebeni väes osalesid ka ordurüütlid Siguldast. Esirinnas tungis lipuga linnusesse Sigulda [[kumpan]] (asepealik) Arnold von Herike. Noorem riimkroonika jutustab, et kuigi Arnoldil torgati käsi läbi, ei jätnud ta lippu, vaid tungis ühes teistega sisse.<ref>http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=318</ref>
 
[[1345]], meister [[Burchard von Dreileben]]i ajal, kui viimane oli hõivatud mässavate saarlaste rahustamisega, tungisid leedulased [[suurvürst]] [[Algirdas]]e juhtimisel Semgallia (Zemgale) kaudu Liivimaale ja jõudsid oma rüüsteretkedega SiguldaSiguldasse ja sealt edasi [[Valga]] ja Karksi ümbrusse. Linnust ei vallutatud.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 131, ISBN 978-9985-876-83-1</ref> Siguldast viisid leedulased vangidena minema ligi 260 meest ja Riia maakonnast üle tuhande inimese.<ref>Christian Kelch, Liivimaa ajalugu, Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2004, lk. 93-94, ka Russow 1848, [16a-17a]</ref> Teistel andmetel leedulased siiski hõivasid linnuse. Sealjuures pöördus üks liivlane suurvürsti poole ja pakkus liivlaste abi ordumeistri ja kõigi sakslaste maalt minemakihutamiseks. Algirdas vastas mehele, et sina siin mingiks kuningaks küll ei saa ja käskis mehel pea maha raiuda.<ref name="offtop.ru"/> Liivlase mälestuseks on tänapäeval peaväravatorni kõrvale asetatud puust mehekuju.
 
[[1368]] ja [[1369]] juhtis maamarssal sõjameestega Sigulda, Aizkraukle, Räisaku (Rezekne), Vana-Väina (Daugavpils) linnustest ja elanikega Võnnust (Cesis) mitut sõjaretke Venemaale, kuni Voronežini välja. [[1370]] tungis maamarssal Leetu.<ref name="Rimša castle"/>