Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
93. rida:
[[1344]] veebruaris, pärast [[Jüriöö ülestõus]]u mahasurumist Põhja-Eestis, liikus orduvägi karistusretkele Saaremaale. Seal rünnati hilisemas Karja kihelkonnas asunud muinaslinnust, kus meister Dreilebeni väes osalesid ka ordurüütlid Siguldast. Esirinnas tungis lipuga linnusesse Sigulda [[kumpan]] (asepealik) Arnold von Herike. Noorem riimkroonika jutustab, et kuigi Arnoldil torgati käsi läbi, ei jätnud ta lippu, vaid tungis ühes teistega sisse.<ref>http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=318</ref>
[[1345]], meister [[Burchard von Dreileben]]i ajal, kui viimane oli hõivatud mässavate saarlaste rahustamisega, tungisid leedulased [[suurvürst]] [[Algirdas]]e juhtimisel Semgallia (Zemgale) kaudu Liivimaale ja jõudsid oma rüüsteretkedega
[[1368]] ja [[1369]] juhtis maamarssal sõjameestega Sigulda, Aizkraukle, Räisaku (Rezekne), Vana-Väina (Daugavpils) linnustest ja elanikega Võnnust (Cesis) mitut sõjaretke Venemaale, kuni Voronežini välja. [[1370]] tungis maamarssal Leetu.<ref name="Rimša castle"/>
|