Lapi maakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
}}
'''Lapi maakond''' on [[maakond]] [[Soome]] põhjaosas.
==Geograafia==
Lapi maakonna pindala on 100367 km², millest 92,667 km² on maismaa ning 7699 km² veekogud. Maakond piirneb lõunast [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnaga, läänest [[Rootsi]]ga, idast [[Venemaa Föderatsioon]]iga ja läänest ning põhjast [[Norra]]ga. Lapimaa suurim järv on [[Inari järv]] ning kõrgeim koht on [[Halti]].
Maakonnas asub kaheksa rahvusparki: [[Põhjalahe rahvuspark]], [[Lemmenjoki rahvuspark]], [[Oulanka rahvuspark]], [[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]], [[Pyhä-Luosto rahvuspark]], [[Riisitunturi rahvuspark]], [[Syöte rahvuspark]] ning [[Urho Kekkoneni rahvuspark]].
==Ajalugu==
Pärast [[Talvesõda]] alanud vaherahu perioodil ning [[Jätkusõda|Jätkusõja]] alguses lubas Soome valitsus [[Natsi-Saksamaa]]l [[Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]] raames paigutada oma vägesid Lapimaale. Kui Soome tegi pärast Jätkusõda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] rahulepingu, nõudis viimane, et Soome sunniks Natsi-Saksamaa väed oma pinnalt lahkuma. Selle tagajärjel puhkes [[Lapi sõda]], mille ajal evakueeriti enamus Lapimaa tsiviilisikuid. Norrasse taganevad Saksa väed kasutasid [[põletatud maa taktika]]t ning see põhjustas läänile suuri purustusi.
Pärast Teist maailmasõda oli Lapi maakond kaotanud Petsamo valla ja osaliselt Salla valla, mis liideti Nõukogude Liiduga. Järgnevatel aastakümnetel ehitati piirkond uuesti üles, industrialiseeriti ning tekkis ka kiire majanduskasv. Piirkonda asutati suured [[hüdroelektrijaam]]ad ja [[kaevandus]]ed ning sõjas purustatud linnad, teed ja sillad ehitati uuesti üles. Lapimaa lääni majandus hakkas alla käima [[20. sajand]]i lõpus. Kaevandused ja tehased läksid kahjumisse ja rahvastik hakkas kahanema.
Soome kaotati läänid 1. jaanuaril 2010 ja [[Lapimaa lään]]ist sai Lapi maakond.
== Rahvastik ==
Lapimaal elab vaid 3,6% kogu riigi elanikkonnast. Tegu on kõige hõredamalt rahvastatud piirkonnaga Soomes. Maakonnas on laialdasi püsiasustuseta alasid, eriti põhja- ja idaosas. Kõige tihedamalt on asustatud [[Rovaniemi]] ümbrus ja [[Kemi (Soome)|Kemi]]–[[Tornio]] piirkond. 2009. aasta lõpus pidas Lapi maakonna elanikest 97,45% emakeeleks [[soome keel]]t, 0,8% [[saami keel]]t, 0,38% [[vene keel]]t ja 0,18% [[rootsi keel]]t.<ref>http://pxweb2.stat.fi/database/StatFin/vrm/vaerak/vaerak_fi.asp</ref>
Lapi maakonna rahvaarv on vähenenud alates 1990. aastast.
{| class="wikitable"
|+ Lapimaa rahvaarv
|-
! Aasta !! Rahvaarv
|-
| 1950 || 169 211
|-
| 1955 || 189 176
|-
| 1960 || 208 788
|-
| 1965 || 221 162
|-
| 1970 || 197 429
|-
| 1975 || 195 131
|-
| 1980 || 196 288
|-
| 1985 || 200 571
|-
| 1990 || 201 652
|-
| 1995 || 200 579
|-
| 2000 || 189 288
|-
| 2005 || 184 935
|-
| 2010 || 183 484
|-
| 2015 || 180 858
|}
== Haldusjaotus ==
62. rida ⟶ 112. rida:
*[[Petsamo vald]]
*[[Rovaniemi vald]]
==Galerii==
<gallery>
Skiing at Riisitunturi National Park.JPG|Talvine Riisitunturi rahvuspark
Rovaniemi pajakyla 2.jpg|Jõuluvana küla
PanoTorne.jpg|Tornio jõgi Ylitornio linna lähedal
Sami family-easter.jpg|Saamid lihavõtteid tähistamas
Lake Inari.jpg|Inari järv
Termisvaaralta Käsivarren Erämaa.jpg|Loodus Enontekiös
Isokuru.JPG|Isokuru kanjon
Pihtsusköngäsgo ur jauzia.jpg|Pihtsusköngäse kosk
Porosaivontie.jpg|Kakskeelne (soome ja saami) tänavasilt Enontekiös
</gallery>
==Viited==
| |||