Redaktsioon: 23. detsember 2016, kell 23:37 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust →‎Isiklikku ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. detsember 2016, kell 01:39 redigeeri eemalda 82.131.109.201 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{pooleli}} {{ToimetaAeg\|kuu=aprill\|aasta=2010}}[[Pilt:Karl XIV Johan, king of Sweden and Norway, painted by Fredric Westin.jpg\|thumb\|Karl XIV Johan]] '''Karl XIV Johan''' (sünninimi '''Jean-Baptiste Bernadotte'''; [[26. jaanuar]] [[1763]] – [[8. märts]] [[1844]]) oli [[Prantsusmaa]] sõjaväelane ([[Prantsusmaa marssal]], [[1804]]) ja riigitegelane ning hiljem [[Rootsi]] ja [[Norra]] [[kuningas]] (viimases valitses '''Karl III Johan'''i nime all) [[1818]]–[[1844]], [[Bernadotte'i dünastia]] rajaja. [[1806]]–[[1810]] oli ta ka [[Pontecorvo]] vürst. ==Jean-Baptiste Bernadotte – Prantsusmaa sõjaväelane== ==Karl XIV Johan – Rootsi kuningas== [[1810]]. aastal ~~valiti~~valis ~~Bernadotte~~vaid ~~Rootsi~~aasta ~~troonipärijaks.~~varem ~~Kuningas~~troonile asunud, kuid põdura tervisega ja lastetu Rootsi kuningas [[Karl XIII]] ~~lapsendas~~Bernadotte'i oma troonipärijaks, osalt tema populaarsuse tõttu Rootsi armees, kuna ta oli ühtaegu silmapaistev väejuht ja ~~marssali~~samas näidanud [[Lübeck]]is üles lahkust Rootsi sõjavangide suhtes. Marssali uueks ametlikuks nimeks sai '''Karl Johan'''. ~~Ta sai veel~~Juba Karl XIII eluajal sai temast Rootsi poliitika ~~peamiseks~~peamine ~~suunajaks~~suunaja janing peagi asus ta koostööle [[Prantsuse esimene keisririik\|Prantsusmaa]] vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk [[Rahvastelahing]]usse ja osales [[Viini kongress]]il. Seal otsustati Rootsi kuningale anda [[Soome]] ja [[Pommeri]] kaotamise kompensatsiooniks [[Norra]], mis seoti [[1814]]. aastal Rootsiga [[personaalunioon]]i. Tekkis [[Rootsi-Norra]] kaksikriik, mis lagunes aastal [[1905]]. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Tema ajast saati on Rootsis kehtinud neutraliteedipoliitika. [[Itaalia]] piirkonna, [[Pontecorvo vürst]]i tiitli andis Bernadotte'ile [[Napoleon]] teenete eest [[Austerlitzi lahing]]u võitmisel [[2. detsember\|2. detsembril]] [[1805]]. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli [[Joachim Murat]]' üheksa-aastasele pojale [[Achille Murat]]'le. ==Isiklikku== Jean-Baptiste Bernadotte abiellus [[16. august]]il [[1798]] Eugénie Bernhardine [[Désirée Clary]]ga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis [[1799]] poeg [[Oskar I]]. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu.

Karl XIV Johan: erinevus redaktsioonide vahel