Brexit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston">{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/entry/tory-mp-sarah-wollaston-switches-sides-in-eu-referendum-campaign_uk_57587e00e4b0415143693876|title=Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign|date=8 June 2016|accessdate=11 July 2016|website=The Huffington Post|author=Ned Simons}}</ref>]]
'''Brexit''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Britain'' ja ''exit'' – 'Britannia' ja 'väljumine') on [[Suurbritannia]] lahkumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]].
'''Brexit''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Britain'' ja ''exit'' – "Britannia" ja "väljumine") on lühend, mis tähistab [[Suurbritannia]] lahkumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]]. Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister [[David Cameron]], kes käis referendumi välja ühena [[Suurbritannia 2015. aasta parlamendivalimised |2015. aasta Briti parlamendivalimistel]] antud valimislubadustest lubas lahkumissoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%. [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] (UKIP) veetud lahkumiskampaaniaga seoses kerkis poliitikakommentaarides esile [[tõejärgne poliitika|tõejärgse poliitika]] mõiste, kuna toetusargumentidena kasutati selge faktilise tõestuseta väiteid, näiteks vihjates, et raha kokkuhoid Euroopa Liidule tehtavate maksete arvelt võimaldaks suuremat rahastust riiklikule tervishoiusüsteemile ning et tööjõu vaba liikumise piiramine Euroopa mandri vahet aitaks oluliselt vähendada immigratsiooni Suurbritanniasse, kuigi osakaalult Briti immigratsioonis jääb Euroopa Liit alla riigi endistele kolooniatele [[Briti Rahvaste Ühendus]]es.
 
Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister [[David Cameron]], kes käis referendumi välja ühena [[Suurbritannia 2015. aasta parlamendivalimised |2015. aasta Briti parlamendivalimiste]] kampaanias antud valimislubadustest, lubadess lahkumissoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%.
Rahvahääletuse tulemus oli ootamatu suurele osale ajakirjandusest, välisvaatlejaist ning isegi lahkumise enda poolt hääletanuist, nagu tõendasid hääletanute hilisemad kommentaarid ajakirjanduses. Ootamatuse tõttu ei olnud kellelgi lahkumiseprotsessi algatamiseks ja suunamiseks selget kava ning enamik üksikasju, sealhulgas võimalikud tähtajad, on 2016. aasta lõpu seisuga endiselt lahtised. Ootamatuse ja lahtisuse tõttu pälvis Brexit ka äkilisi ja kriitilisi reaktsioone mitmetest välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexiti suhtes pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud [[Donald Trump]] ja Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud [[EKRE]].
 
'''Brexit''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Britain'' ja ''exit'' – "Britannia" ja "väljumine") on lühend, mis tähistab [[Suurbritannia]] lahkumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]]. Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister [[David Cameron]], kes käis referendumi välja ühena [[Suurbritannia 2015. aasta parlamendivalimised |2015. aasta Briti parlamendivalimistel]] antud valimislubadustest lubas lahkumissoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%. [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] (UKIP) veetud lahkumiskampaaniaga seoses kerkis poliitikakommentaarides esile [[tõejärgne poliitika|tõejärgse poliitika]] mõiste, kuna toetusargumentidena kasutati selge faktilise tõestuseta väiteid, näiteks vihjates, et raha kokkuhoid Euroopa Liidule tehtavate maksete arvelt võimaldaks suuremat rahastust riiklikule tervishoiusüsteemile ning et tööjõu vaba liikumise piiramine EuroopaSuurbritannia mandrija Mandri-Euroopa vahetvahel aitaks oluliselt vähendada immigratsiooni Suurbritanniasse, kuigi osakaalult Briti immigratsioonis jääb Euroopa Liit alla riigi endistele kolooniatele [[Briti Rahvaste Ühendus]]es.
 
Rahvahääletuse tulemus oli ootamatu suurele osale ajakirjandusest, välisvaatlejaist ning isegi lahkumise enda poolt hääletanuist, nagu tõendasid hääletanute hilisemad kommentaarid ajakirjanduses. Ootamatuse tõttu ei olnud kellelgi lahkumiseprotsessilahkumisprotsessi algatamiseks ja suunamiseks selget kava ning enamik üksikasju, sealhulgas võimalikud tähtajad, on 2016. aasta lõpu seisuga endiselt lahtised. Ootamatuse ja lahtisuse tõttu pälvis Brexit ka äkilisi ja kriitilisi reaktsioone mitmetest välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexiti suhtes pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud [[Donald Trump]] ja Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud [[EKRE]].
 
Ootamatuse ja ebaselguse tõttu pälvis Brexit äkilisi ja kriitilisi reaktsioone välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexitit pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud [[Donald Trump]] ja Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud [[EKRE]].
 
Brexiti tagajärjel tuli Ühendkuningriigis 13. juulil võimule [[Theresa May]] juhitav valitsus. 2016. aasta detsembriks ei ole May avaldanud Ühendkuningriigi seisukohti tulevasteks lahkumisläbirääkimisteks, vihjates küll soovile säilitada tihedad majandussidemed, kuid mitte tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Mitmed Euroopa Liidu juhid ja liikmesriigid on avaldanud arvamust, et need tingimused on siiski seotud ning vaba ligipääsu EL-i siseturule Suurbritannia ilma tööjõu liikumisvabaduseta ei saa.
 
Tööjõu vaba liikumise vastane meelsus Brexiti toetajate vastuseas on Briti politsei andmeil viinud vihakuritegude sagenemiseni Euroopa immigrantide, eelkõige [[poolakad|poolakate]] vastu, keda on Mandri-Euroopast Ühendkuningriiki tulnute seas oluline osa.

Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt London, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa LiiduLiiduga on taotlenud ka London, mille puhulsest kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid [[Topeltkodakondsus|topeltkodakondseid]]), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv.
 
==Mõjud Eestile==