Brexit

Brexit (ingliskeelsetest sõnadest Britain ja exit - "Britannia" ja "väljumine") on lühend, mis tähistab Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister David Cameron, kes käis refrendumi välja ühena 2015. aasta Briti parlamendivalimistel antud valimislubadustest lubas lahkumisssoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%. Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) veetud lahkumiskampaaniaga seoses kerkis poliitikakommentaarides esile tõejärgse poliitika mõiste, kuna toetusargumentidena kasutati selge faktilise tõestuseta väiteid, näiteks vihjates, et raha kokkuhoid Euroopa Liidule tehtavate maksete arvelt võimaldaks suuremat rahastust riiklikule tervishoiusüsteemile ning et tööjõu vaba liikumise piiramine Euroopa mandri vahet aitaks oluliselt vähendada immigratsiooni Suurbritanniasse, kuigi osakaalult Briti immigratsioonis jääb Euroopa Liit alla riigi endistele kolooniatele Briti Rahvaste Ühenduses.

Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.

Rahvahääletuse tulemus oli ootamatu suurele osale ajakirjandusest, välisvaatlejaist ning isegi lahkumise enda poolt hääletanuist, nagu tõendasid hääletanute hilisemad kommentaarid ajakirjanduses. Ootamatuse tõttu ei olnud kellelgi lahkumiseprotsessi algatamiseks ja suunamiseks selget kava ning enamik üksikasju, sealhulgas võimalikud tähtajad, on 2016. aasta lõpu seisuga endiselt lahtised. Ootamatuse ja lahtisuse tõttu pälvis Brexit ka äkilisi ja kriitilisi reaktsioone mitmetest välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexiti suhtes pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud EKRE.

Brexiti tagajärjel tuli Ühendkuningriigis 13. juulil võimule Theresa May juhitav valitsus. 2016. aasta detsembriks ei ole May avaldanud Ühendkuningriigi seisukohti tulevasteks lahkumisläbirääkimisteks, vihjates küll soovile säilitada tihedad majandussidemed, kuid mitte tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Mitmed Euroopa Liidu juhid ja liikmesriigid on avaldanud arvamust, et need tingimused on siiski seotud ning vaba ligipääsu EL-i siseturule Suurbritannia ilma tööjõu liikumisvabaduseta ei saa.

Tööjõu vaba liikumise vastane meelsus Brexiti toetajate vastu on Briti politsei andmeil viinud vihakuritegude sagenemiseni Euroopa immigrantide, eelkõige poolakate vastu, keda on Mandri-Euroopast Ühendkuningriiki tulnute seas oluline osa. Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt London, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa Liidu on taotlenud ka London, mille puhul kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid topeltkodakondseid), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv.

Mõjud Eestile

Muude tagajärgede seas nihkus Brexiti tõttu poole aasta võrra lähemale ka Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, kuna vahepeal olema pidanud Suurbritannia eesistumine tühistati. Seetõttu saab Eestist Nõukogu eesistuja 2017. aasta 2. poolaastaks.