Tõejärgne poliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|ASuurbritannia [[Votelahkumist Leave]]Euroopa posterLiidust withtoetavaid aplakateid misleadingvaleväidetega claimEuroopa aboutLiidu theliikmemaksu EUkohta membershipon fee,toodud citednäiteks astõejärgsest an example of post-truth politicspoliitikast.<ref name="Wollaston">{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/entry/tory-mp-sarah-wollaston-switches-sides-in-eu-referendum-campaign_uk_57587e00e4b0415143693876|title=Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign|date=8 June 2016|accessdate=11 July 2016|website=The Huffington Post|author=Ned Simons}}</ref>]]
'''Tõejärgne poliitika''' (ka '''faktijärgne poliitika''') on [[politiiline kultuur]], milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks. Ehkki sellise poliitilise kultuuri levikut on peetud eelkõige tänapäeva probleemiks, on see teatud määral olnud alati osa poliitikaelust, ehkki enne interneti tulekut polnud tõejärgne lähenemine nii nähtav, avalik ja mõjukas. Romaanis "[[1984 (Orwell)|1984]]" kirjeldas Briti kirjanik [[George Orwell]] maailma, milles riik muudab ajalooandmeid iga päev, et need sobiksid päevapoliitilise [[propaganda]]. Orwelli omaaegne kirjeldus põhines temalt ka teistes teostes kriitikat pälvinud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] propagandapraktikal ja [[ajaloovõltsimine|ajaloovõltsimisel]].