Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[16. sajand]]il kujunes Rzeczpospolitas välja [[seisus]]lik [[monarhia]], milles domineeris [[šlahta]] eesotsas [[magnaat]]idega. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[Seim (Poola)|seimist]], aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu [[šlahta]] osavõtul (''[[electio viritim]]''). Viimase pärijateta, [[Jagelloonid]]est valitseja ([[Zygmunt II August]]) surma järel (1572), valiti šlahta poolt [[Poola kuningas|Poola kuningatroonile]] välismaiseid valitsejaid ([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] (1573–1574) ja Prantsuse [[Henri III|Henry]] (1573–1574), Transilvaania [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]), Rootsi [[Sigismund III Vasa]] ([[1592]]–[[1599]]) ning [[Saksi kuurvürst]]id). Šlahtale aja jooksul antud vabaduste ja privileegide najal kujunes Rzeczpospolitast aadlivabariik (''Rzeczpospolita Szlachecka''). See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid ([[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse]], [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburg]], [[Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Rootsi]] ja [[Osmanite riik]]) hakkasid seimisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu või neile sobivate kuningakandidaatite poolt. Neljal korral valisid šlahta erinevad parteid Poola troonile samaaegselt kaks kuningat: [[1576]]. aastal [[Transilvaania vürst]]i [[Stefan Batory]] ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]], [[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsogi]], [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]]; 1587. aastal [[Sigismund III Vasa]] ja Austria ertshertsogi [[Maximilian III (Austria ertshertsog)|Maximilian III]]; 1697. aastal [[August II Tugev]]a ja François Louis, Conti prints; 1703. aastal [[August II Tugev]]a ja [[Stanisław Leszczyński]].

 

== Majandus ==

 

Riigi rahaühik oli [[zlott]], mis jagunes [[kross]]ideks. [[Gdański vabalinn]]al oli õigus [[münt]]ida oma [[raha]].

 

== Religioon ==

Rzeczpospolita ei olnud kunagi ülekaalukalt [[katoliiklus|katoliiklik]] riik. Nii suurvürstiriigis, kui [[Poola Krooni maad]]e idaosas (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] alad) olid katoliiklased selges vähemuses, seal oli enamlevinud [[õigeusk]]. Pärast [[reformatsioon]]i oli suurvürstiriigi osas ja [[Radziwill]]ide, [[Wołłowicz]]ide, [[Hlebowicz]]ide, [[Sapieha]]de, [[Ogiński]]te, [[Chodkiewicz]]ite, [[Wiśniowiecki]]te magnaadiperekondades levinud [[protestantism]], [[Suur-Poola]]s [[luterlus]] ja Lääne-Poolas ([[Väike-Poola]]s) levinud [[kalvinism]].

 

 

==Rzeczpospolita põhiseadus ==

[[3. mai]]l [[1791]] vastu võetud [[3. mai konstitutsioon|põhiseadus]] oli esimene Euroopas ja teine maailmas.

 

 

== Ajalugu ==

=== Lublini unioon ===

{{Vaata|Lublini unioon}}

 

=== Rzeczpospolita ekspansioon 16. sajandil===

Rzeczpospolita [[ekspansioon]] suundus põhja ja itta: kuningad [[Zygmunt II August]] ([[1548]]–[[1572]]), [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]) ja [[Zygmunt III]] Waza ([[1587]]–1632) liidendasid [[Vene-Poola sõda|sõdades]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[Liivimaa sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]) tulemusel 1561 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] ja 1582 [[Liivimaa hertsogkond‎|Liivimaa hertsogkonna]].