Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P (GR) File renamed: File:IRP1658.png → File:Rzeczpospolita Trojga Narodów w roku 1658.png Падрабязнае апісаньне |
|||
157. rida:
== Ajalugu ==
=== Lublini unioon ===
{{Vaata|Lublini unioon}}
[[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti Lublini unioon, millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi. Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis Poola ja Leedu alade šlahta poolt valitav kuningas ning valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|seim]], [[Varssavi]]s. Leedu vürstiriigi aladest [[Podoolia]]st, [[Volõõnia]]st ja [[Ukraina ajalugu|Ukraina]] aladest moodustati [[Poola kuningas|Poola kuninga]] valdused, [[Poola krooni maad]], kuna Poola ja Leedu alad olid jube eelnevalt muutunud kohalike [[magnaat]]ide ja šlahta maksuvabadeks pärusvaldusteks. Unioonilepinguga sõlmiti ka Poola-Leedu sõjaline kaitse- ja liiduleping, millega kohustusti alustama sõdu ja sõlmima rahulepinguid vaid ühiselt. Samas säilitasid mõlemad osapooled oma autonoomia, riigikassa, sõjaväe ning kohaliku korralduse. Uniooniga moodustatud ühine seim ja riigivalitsemises osalemiseks eelduseks seatud katoliku usutunnistusse üleminek, soodustas Leedu ja leedu alade [[litviinid|slaavi elanikkonna]] aadelkonna [[poloniseerimine|poloniseerumist]] ja Lääne-Euroopa mõjudega Poola kultuuriruumi sulandumist.
=== Šlahta Rzeczpospolita aadlivabariik===
[[16. sajand]]il kujunes Rzeczpospolitas välja [[seisus]]lik [[monarhia]], milles domineeris [[šlahta]] eesotsas [[magnaat]]idega. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[Seim (Poola)|seimist]], aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu [[šlahta]] osavõtul (''[[electio viritim]]''). Viimase pärijateta, [[Jagelloonid]]est valitseja ([[Zygmunt II August]]) surma järel (1572), valiti šlahta poolt [[Poola kuningas|Poola kuningatroonile]] välismaiseid valitsejaid ([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] (1573–1574) ja Prantsuse [[Henri III|Henry]] (1573–1574), Transilvaania [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]), Rootsi [[Sigismund III Vasa]] ([[1592]]–[[1599]]) ning Saksi kuurvürstid). [[1596]]. aastal sai [[Kraków]]i asemel [[pealinn]]aks [[Varssavi]]. Šlahtale aja jooksul antud vabaduste ja privileegide najal kujunes Rzeczpospolitast aadlivabariik (''Rzeczpospolita Szlachecka'').
=== Rzeczpospolita ekspansioon 16. sajandil===
Rzeczpospolita [[ekspansioon]] suundus põhja ja itta: kuningad [[Zygmunt II August]] ([[1548]]–[[1572]]), [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]) ja [[Zygmunt III]] Waza ([[1587]]–1632) liidendasid [[Vene-Poola sõda|sõdades]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[Liivimaa sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]) tulemusel 1561 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] ja 1582 [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]]. [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] ja [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] ([[1609]]–[[1618]] [[dmitriaad]]id) oli Poola kuningapoeg [[Władysław IV Waza]] [[Moskva tsaar]], [[27. september|27. septembrist]] [[1610]] – [[4. november|4. novembrini]] [[1612]], ning mille tulemusel liideti riigiga [[Smolensk]]i, [[Tšernigiv]]i ja muud alad ([[Deulino vaherahu]] 1618). ▼
{{Vaata|Liivimaa sõda}}'', [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]], [[Venemaa pärilussõda]], [[Segaduste aeg]] Venemaal''
▲Rzeczpospolita [[ekspansioon]] suundus põhja ja itta: kuningad [[Zygmunt II August]] ([[1548]]–[[1572]]), [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]) ja [[Zygmunt III]] Waza ([[1587]]–1632) liidendasid [[Vene-Poola sõda|sõdades]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[Liivimaa sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]) tulemusel 1561 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] ja 1582 [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]].
=== Rzeczpospolita sõjad 17. sajandil===
[[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] ([[Rootsi-Poola sõda|1600–1629]]), laieneva [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[1632]]–[[1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]]) ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ([[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|1620–1621]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|1633–1634]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|1666–1671]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|1672–1676]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|1683–1699]].▼
{{Vaata|Poola-Rootsi sõda}} ''1600–1629, [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|(1600–1611)]], [[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)|(1617–1618)]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|(1621–1625)]], [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|(1626–1629)]]''
[[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] ja [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] ([[1609]]–[[1618]] [[dmitriaad]]id) oli Poola kuningapoeg [[Władysław IV Waza]] [[Moskva tsaar]], [[27. september|27. septembrist]] [[1610]] – [[4. november|4. novembrini]] [[1612]], ning mille tulemusel liideti riigiga [[Smolensk]]i, [[Tšernigiv]]i ja muud alad ([[Deulino vaherahu]] 1618).
▲[[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]]
{{Vaata|Poola-Vene sõda}}, ''[[Segaduste aeg]] Venemaal, [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|(1609–1618)]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|(1654–1667)]]''
{{Vaata|Poola-Türgi sõda}}, ''[[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|(1620–1621)]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|(1633–1634)]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|(1666–1671)]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|(1672–1676)]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|(1683–1699)]]''
[[Pilt:Regni map.jpg|pisi|Rzeczpospolita (1720)]]
[[Pilt:Map of the partition of the Kingdom of Poland and the Grand Duchy of Lithuania from 1799.jpg|pisi|Jaotatud Rzeczpospolita pärast 1799. aastat]]
=== Hmelnõtskõi ülestõus ja Vene-Poola sõda (1654–1667)===
{{Vaata|Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus}}, ''[[Vene-Poola sõda (1654–1667)]]''
[[1648]]. aastal algas kasakate võitlus [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast ja õiguste saavutamiseks]] ([[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]) ning pöörduti ka abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole ([[Poola–Vene sõda (1654–1667)]]). Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga.
=== Poola-Rootsi sõda ja Uputus (Poola)===
{{Vaata|Poola-Rootsi sõda}}, [[Teine Põhjasõda]], [[Uputus (Poola)]]
Rzeczpospolitat ohustas [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud [[rootslased|rootslaste]] sissetung, nn. [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast. (Vt [[Uputus (Poola)]]).
=== Põhjasõda===
{{Vaata|Põhjasõda}}
[[18. sajand]]il [[August II]] Tugeva alustatud Rootsi-vastases [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langes Rzeczpospolita [[1702]]–[[1709]] Rootsi [[okupatsioon]]i alla. August II püüded rajada [[absolutism|absolutistlikku]] Poola-[[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[personaalunioon]]iga ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja Venemaa keisririigi sekkumisele
=== Poola pärilussõda===
{{Vaata|Poola pärilussõda}}
Pärast August II surma 1733. aastal, tekkis Poolas August II poja [[August III (Poola)|August III]] ja Stanisław Leszczyński toetajate vahel [[Poola pärilussõda]] 1733–1735.
18. sajandi keskpaiku hakkas majandus elavnema, kuid [[Czartoryski]]te magnaadisuguvõsa ei suutnud [[1764]]–[[1766]] riiki oluliselt [[reform]]ida. 1766. aastal, August III surma järel, kes oli viimane [[Poola kuningas]] ja [[personaalunioon]]iga Saksimaa kuurvürstiriigi kuurvürst, sai Poola kuningaks (1764–1795) [[Stanislaw Poniatowski]].
| |||
