Erinevus lehekülje "Deminutiiv" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Deminutiivide moodustamiseks on võimalik kasutada ka liitsõna eesosi, mis väljendavad omaduse küllust: ''üliväike'', ''imepisike'', ''ultraväike'', ''pisitilluke'', ''tibatilluke''. <ref name="käsiraamat" />
 
== LastekeelEesti keel ==
Soome keeles on tavalisim deminutiivisufiks ''-nen'', nt ''tyttönen'' (< ''tyttö'') ''tüdrukuke'', ''poikanen'' (< ''poika'') ''poisike'', ''pienoinen'' (< ''pieni'') ''väikseke''.
 
== Eesti lastekeel ==
Deminutiivtuletust peetakse lapse kõnearengu juures oluliseks grammatika harjutamise vahendiks, kuid erinevalt teistest tuletusliidetest, ei ole deminutiivtuletisel lapse sõnavara rikastamise ülesannet. Küll aga hõlbustab ''u''-sufiksi abil deminutiivide moodustamine vormimoodustuse omandamist, nihutades muidu [[astmevaheldus|astmevahelduslikud]] sõnad teise, astmevahelduseta muuttüüpi, kus [[nimetav|nimetava]] ja [[omastav|omastava]] vorm on ühesugused. On leitud, et vormihomonüümia hõlbustab just arvuka muuteparadigmadega keelte vormimoodustuse omandamist. <ref>Argus, R. (2008). [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2008_1/OK_2008-1_02.pdf Kuidas eesti laps vormimoodustuse omandab]. Oma Keel, 1, 16−26.</ref>
 
171

muudatust