Erinevus lehekülje "Deminutiiv" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 29 baiti ,  3 aasta eest
Viited
(Viited)
'''Deminutiiv''' ehk '''vähendussõna''' on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna. Deminutiivi vastand on [[augmentatiiv]] ehk suurendussõna. Deminutiivid ja augmentatiivid on [[hinnangusõna|hinnangusõnad]].<ref name="käsiraamat">Erelt, M., T. Erelt, K. Ross. (1997). [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=519&p=6&p1=3 Eesti keele käsiraamat]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.</ref>
 
== Eesti keel ==
Eesti keeles moodustatakse deminutiive harilikult ''ke-'' või ''kene''-[[tuletis|tuletise]] abil, nt ''lonksuke(ne)'' – vrd ''lonks'', ''hiireke(ne)'' – vrd ''hiir'', ''tütreke(ne)'' – vrd ''tütar'', ''Jaanike(ne)'' – vrd ''Jaan''. [http:<ref name="käsiraamat" //www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=519&p=6&p1=3]>
Kuigi deminutiiviliide ''-ke(ne)'' on nii vormi kui tähenduse poolest eesti keeles regulaarne, on selle esinemissagedus siiski suhteliselt tagasihoidlik. Deminutiiviliide ''-ke(ne)'' harilikult sõnas tüvemuutusi ei põhjusta.<ref>Vare, Silvi (1994). [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43128/vare_nimi_1994.pdf?sequence=1&isAllowed=y Nimi- ja omadussõnatuletus tänapäeva eesti kirjakeeles]. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
 
Lisaks on võimalik deminutiive moodustada ka ''u''-liite abil: ''poisu'', ''poju'', ''Jaanu'' (< ''Jaan''), ''Riku'' (< ''Richard''), ''kutsu'', ''notsu'', lastekeelsed ''kätu, kroku'', ''lutu'', ''potu'', ''kõtu'', ''punnu''. ''u-''deminutiivide puhul lisab hellust ka [[palatalisatsioon]]. Eriti hellitavalt mõjub ''u''- ja ''kene''-liite kooskasutus, nt ''kiisukene'', ''kätukene'', ''laevukene'', ''lapsukene'', ''naisukene'', ''pojukene'', ''Jaanukene'', ''Lumivalguke'', ''rumalukene''. Selliseid sõnu nimetatakse '''topeltdeminutiivideks'''.
[[Adjektiiv|Adjektiividest]] on võimlik deminutiive moodustada ''ldane''-liite abil, nt ''lüheldane'', ''pikaldane'', ''vanaldane'', ''väheldane'' (= v''äiksepoolne'', ''väiksevõitu'').
 
Deminutiivide moodustamiseks on võimalik kasutada ka liitsõna eesosi, mis väljendavad omaduse küllust: ''üliväike'', ''imepisike'', ''ultraväike'', ''pisitilluke'', ''tibatilluke''. [http:<ref name="käsiraamat" //www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=519&p=6&p1=3]>
 
== KirjandusViited ==
*Erelt, M., T. Erelt, K. Ross. (1997). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
*Vare, Silvi (1994). Nimi- ja omadussõnatuletus tänapäeva eesti kirjakeeles. (Doktoritöö, Tartu Ülikool.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
 
[[Kategooria:Süntaks]]