Erinevus lehekülje "Deminutiiv" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Deminutiiv''' ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna. Eesti keeles moodustatakse deminutiive harilikult ''ke-'' või ''kene''-tuletise abil...')
 
'''Deminutiiv''' ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
 
Eesti keeles moodustatakse deminutiive harilikult ''ke-'' või ''kene''-tuletise abil, nt ''lonksuke(ne)'' – vrd ''lonks'', ''hiireke(ne)'' – vrd ''hiir'', ''tütreke(ne)'' – vrd ''tütar'', ''Jaanike(ne)'' – vrd ''Jaan''. Lisaks on võimalik deminutiive moodustada ka ''u''-liite abil: ''poisu'', ''poju'', ''Jaanu'' (< ''Jaan''), ''Riku'' (< ''Richard''), ''kutsu'', ''notsu'', lastekeelsed ''kätu, kroku'', ''lutu'', ''potu'', ''kõtu'', ''punnu''. ''u''-liiteliste deminutiivide puhul lisab hellust ka palatalisatsioon. Eriti hellitavalt mõjub ''u''- ja ''kene''-liite kooskasutus, nt ''kiisukene'', ''kätukene'', ''laevukene'', ''lapsukene'', ''naisukene'', ''pojukene'', ''Jaanukene'', ''Lumivalguke'', ''rumalukene''. Selliseid sõnu nimetatakse '''topeltdeminutiivideks'''. Adjektiividest on võimlik deminutiive moodustada ''ldane''-liite abil, nt ''lüheldane'', ''pikaldane'', ''vanaldane'', ''väheldane'' (= v''äiksepoolne'', ''väiksevõitu'').
 
Adjektiividest on võimlik deminutiive moodustada ''ldane''-liite abil, nt ''lüheldane'', ''pikaldane'', ''vanaldane'', ''väheldane'' (= v''äiksepoolne'', ''väiksevõitu'').
 
Deminutiivide moodustamiseks on võimalik kasutada ka liitsõna eesosi, mis väljendavad omaduse küllust: ''üliväike'', ''imepisike'', ''ultraväike'', ''pisitilluke'', ''tibatilluke''.
 
Deminutiivi vastand on [[augmentatiiv]] ehk suurendussõna. Deminutiivid ja augmentatiivid on [[hinnangusõnad|hinnangusõna]] [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=519&p=6&p1=3]
171

muudatust