|
== Taimed ja seened ==
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
Kommunikatsiooni jälgitakse taime organismi siseselt, nt taime rakkudes ja rakkude vahel, samade taimede ja sugulastaimede vahel, taimede ning mitte-taimede vahel, eriti juure tasandil. Taimed kommunikeerivad risoomi[[risoom]]i bakteri kaudu, seened ja putukad mulla kaudu. Neid infovahetusi juhivad süntaktilised, pragmaatilised ja semantilised reeglid ja need on võimalikud tänu taimede detsentraliseeritud "närvisüsteemile". Sõna "neuron" pärineb kreeka keelsestkreekakeelsest sõnast, mis tähendab "taime fiiber" ja hilisem uuring näitab, et enamik mikroorganismi taime kommunikatsiooni on neuroni-sugused<ref>Baluska, F.; Marcuso, Stefano; Volkmann, Dieter (2006). [https://books.google.com/books?id=IH9N4SKWTokC&pg=PA19 ''Communication in plants: neuronal aspects of plant life'']. Taylor & Francis US. p. 19. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/3-540-28475-3|3-540-28475-3]]. <q>...the emergence of plant neurobiology as the most recent area of plant sciences.</q></ref>. Taimed kommunikeerivad ka läbi õhu kaudu<ref>an T. Baldwin, Jack C. Schultz (1983). "Rapid Changes in Tree Leaf Chemistry Induced by Damage: Evidence for Communication Between Plants". ''Science''. '''221''' (4607): 277–279. [[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1126/science.221.4607.277|10.1126/science.221.4607.277]].</ref>, kui neid herbivoorselt[[herbivoor]]selt rünnatakse, millega omakorda hoiatatakse lähedalasuvaid taimi. Paralleelselt toodavad nad ise õhu kaudu levivaid osakesi, et meelitada ligi parasiite, kes neid herbivoore ründaksid. Stressiolukorras suudavad taimed genoomide üleselt, mille nad on pärinud oma vanematelt ja viidata vanavanemate või vana-vanavanemate genoomidele.
Seened kommunikeerivad, et koordineerida ja organiseerida oma kasvu ning arendada viljakehade kasvu. Seenelised kommunikeerivad teiste seentega, aga ka muude organismidega. Eriti bakteritega, ainuraksete eukarüootidega, taimede ja putukadega läbi biokeemiliste ainete abil, mis tulenevad biootikast. Biokeemilised ained vallandavad seenelised organismid käituma väga konkreetsel viisil. Samas, kui need samad keemilised molekulid ei ole osa biootilisest sõnumist, siis seeneorganism ei reageeri. See viitab sellele, et seeneorganismid suudavad vahet teha nende molekulide vahel, mis on osa bioonilisest sõnumist ja mis ei ole. Seni teatakse viite erinevatviit peamist signaali saatvat molekuli, mis koordineerivad erinevaid käitumismustreid, nagu filamentatsioon, paaritus, kasv ja patogeensus. Käitumise koordinatsioon ja signaali sisu tootmine saavutatakse läbi tõlgendamise protsessiprotsessis, mis lubab organismil vahet teha sama ja erineva, biootilise indikaatori, sarnase või erineva biootilisel sõnumil ja isegi eristada "müra", nt sarnased molekulid ilma biootilise sisuta.
==Vaata ka==
|
