James VI ja I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
===James ja Kolmekümneaastane sõda===
Pärast Cecili surma muutus Jamesi poliitika üha heitlikumaks, favoriitide mõju üha kasvas ning reaalne riigivalitsemine jäi unarusse või hakati seda kuritarvitama. Kuninga vastuolud parlamendiga üha suurenesid, kuid et James end reaalselt saadikute üle enamasti kehtestada ei suutnud, siis ei muutunud need niivõrd ohtlikuks kui 30 aastat hiljem, mil Charles I ja parlamendi vastuoludest sugenes [[Inglise kodusõda]], aastatel [[1642]]–[[1651]]. Jamesi lähimaks sõbraks sai [[Buckinghami hertsog]] [[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]] (1592–1628), kelle kätte koondus ka suur osa reaalsest võimust. Alates [[1616]]. aastast sekkus riigivalitsemisse üha enam ka Jamesi poeg ja pärija [[Charles
Jamesi tütar Elizabeth oli abiellunud [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]-ga, kes oli üks juhtivamaid Saksamaa [[protestantism|protestantlikke]] valitsejaid. James I, kes pidas ennast kogu protestantliku Euroopa olulisimaks vürstiks, püüdis koos temaga vaekausse ka laiemas plaanis protestantide kasuks kallutada, püüdes toonasele Euroopa võimsaimale riigile [[Habsburgid]]e [[Hispaania]]le igati kaikaid kodaraisse loopida. Samas oli Jamesi poliitika vastuoluline, sest teisalt tahtis ta katoliiklasi ja protestante ka lepitada, lootes, et ehk suudavad absoluutsed [[monarh]]id asjad isekeskis korda ajada, näiteks abielupoliitika läbi.
| |||