James VI ja I: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast Cecili surma muutus Jamesi poliitika üha heitlikumaks, favoriitide mõju üha kasvas ning reaalne riigivalitsemine jäi unarusse või hakati seda kuritarvitama. Kuninga vastuolud parlamendiga üha suurenesid, kuid et James end reaalselt saadikute üle enamasti kehtestada ei suutnud, siis ei muutunud need niivõrd ohtlikuks kui 30 aastat hiljem, mil Charles I ja parlamendi vastuoludest sugenes [[Inglise kodusõda]], aastatel [[1642]]–[[1651]]. Jamesi lähimaks sõbraks sai [[Buckinghami hertsog]] [[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]] (1592–1628), kelle kätte koondus ka suur osa reaalsest võimust. Alates [[1616]]. aastast sekkus riigivalitsemisse üha enam ka Jamesi poeg ja pärija [[Charles II|Charles]].

Jamesi tütar Elizabeth oli abiellunud [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]-ga, kes oli üks juhtivamaid Saksamaa [[protestantism|protestantlikke]] valitsejaid. James I, kes pidas ennast kogu protestantliku Euroopa olulisimaks vürstiks, püüdis koos temaga vaekausse ka laiemas plaanis protestantide kasuks kallutada, püüdes toonasele Euroopa võimsaimale riigile [[Habsburgid]]e [[Hispaania]]le igati kaikaid kodaraisse loopida. Samas oli Jamesi poliitika vastuoluline, sest teisalt tahtis ta katoliiklasi ja protestante ka lepitada, lootes, et ahkehk suudavad absoluutsed monarhid[[monarh]]id asjad isekeskis korda ajada, näiteks abielupoliitika läbi.

Kuid Euroopa tõsiseimaks kriisiks kujunes [[1618]]. aastal alanud [[Kolmekümneaastane sõda]] (1618–[[1648]]), mis näis igasugused lepituskatsed võimatuks tegevat. Jamesi väimees Friedrich valiti mässuliste [[Böömimaa|böömimaalaste]] poolt [[Böömimaa kuningas|kuningaks]], Friedrich I nime all ning Saksamaal algas ennenägematu ulatusega sisesõda. James püüdis oma riiki sellest eemal hoida, sest riigi rahaasjad olid väga viletsas seisus, pealegi lootis ta Hispaaniaga ikka veel lepitust leida. Nii oli tema tugi Friedrichile puhtalt moraalne. Asjad muutusid alles siis, kui katoliiklased hakkasid saavutama otsustavat edu: hispaanlased okupeerisid [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalz]]i ning austerlased vallutasid Böömimaa. Ent kuigi James kavatses keisri ja Hispaaniaga nüüd otsesesse relvakonflikti astuda, nurjas asja [[Valgemäe lahing]] [[1621]]. aastal, mille järel tema tütar ja väimees olid sunnitud põgenema [[Hollandi vabariik|Holland]]isse.