Sussexi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa' Märgis: blanking |
P Tühistati kasutaja 85.253.131.7 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}
{{viita}}
{{Endine riik
|nimi = ''Sūþseaxna rīce''<br/>Lõunasakside kuningriik
|lipp =
|lipp-tekst =
|vapp =
|vapp-tekst =
|tunnus =
|tunnus-tekst =
|asukoht = [[Pilt:British kingdoms c 800.svg|300px]]
|asukoht-selite = Britannia 800. aasta paiku.
|algusaasta = 477
|loppaasta = 825
|valitsusvorm = monarhia
|osa = [[Seitse kuningriiki]]
|ajalugu1 =
|pvm1 =
|ajalugu2 =
|pvm2 =
|ajalugu3 =
|pvm3 =
|ajalugu4 =
|pvm4 =
|ajalugu5 =
|pvm5 =
|riigikeel =
|peamised-keeled = [[Vanainglise keel|vanainglise]] (''Ænglisc'')
|pealinn = [[Selsey]]
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
|riigipea =
|riigipea-nimi =
|riigipea2 =
|riigipea-nimi2 =
|religioon = [[Anglosaksi paganlus|paganlus]], [[Anglosaksi kristlus|kristlus]]
|pindala = 3783 km2
|rahvaarv =
|rahvaloendus =
|rahvastikutihedus =
|rahaühik =
|eelnenud = Rooma-järgne Britannia
|eelnes =
|järgnevad = [[Wessexi kuningriik]]
|järgnes =
|hümn =
|hümn-liik =
|motto =
|lühend =
|auto =
|kirjaoskus =
|põllumajandus =
|teenused =
|tootmine =
|suunakood =
|ajavöönd =
|suveaeg =
|skp =
|hdi =
|alaviide =
}}
'''Lõunasakside kuningriik''' ([[Vanainglise keel|vanainglise]] ''Sūþseaxna rīce''), tänapäeval tuntud kui '''Sussexi kuningriik''', oli sakside [[koloonia]] ja hiljem [[saksid]]e sõltumatu [[monarhia|kuningriik]] Inglismaa lõunarannikul. Selle piirid kattusid üldiselt varasema [[regnensid]]e kuningriigi ja hilisema [[Sussex]]i krahvkonna piiridega. Suurt osa selle territooriumist kattis algusaegadel [[Andredi mets]]. See mets oli vastavalt ''[[Anglosaksi kroonika]]le'' 120 miili lai ja 30 miili sügav (kuigi arvatavasti pigem 90 miili lai). Seal elasid hundid, metssead ja võib-olla isegi karud. See oli nii tihe, et mõnesid selle asukaid ei kantud isegi ''[[Viimsepäevaraamat|Domesday Book]]''.
Lõunasakse valitsesid [[Sussexi monarhide loend|Sussexi kuningad]].
== Ajalugu ==
=== Asutamine ===
Lõunasakside kuningriigi asutamislegend on antud ''Anglosaksi kroonikas'', mis märgib, et aastal 477 saabus [[Ælle (Sussex)|Ælle]] koos oma kolme pojaga kolmel laeval kohta nimega [[Cymenshore]]. ''Kroonika'' kirjeldab, kuidas randunud Ælle tappis kohalikud kaitsjad ja ajas ülejäänud Andredi metsa. ''Kroonika'' kirjeldab Ælle lahingut brittidega aastal 485 [[Mercredesburne'i lahing|Mercredesburne]]'i kalju juures ja tema [[Pevensey]] piiramist aastal 491, pärast mida asukad mõrvati.
Cymenshore arvatakse olevat olnud kohas, kus nüüd on Owers Rocks [[Selsey]]st lõunas, siiski ei ole siin arheoloogilisi tõendeid toetuseks Ælle ja tema kolme poja olemisest Selsey alal. Enamus ajaloolasi peab Sussexi asutamist Ælle randumisega kolme laeva ja kolme pojaga müüdiks.
Olemasolevad arheoloogilised tõendid, mis näitavad selle aja asustatud ala, on kalmistute asukohad. Asukate päritolu on võimalik tuletada, võrreldes hauapanuste ja keraamika disaini sarnaste esemete disainiga ''Germaani'' kodumaal. Asustuse põhiala 5. sajandil on tuvastatud [[Ouse (Sussex)|Ouse]]'i ja [[Cuckmere]]'i jõgede alamjooksude vahel Ida-Sussexis, mis põhineb anglosaksi kalmistute arvul siin. Siiski on erandkorras kaks kalmistut Lääne-Sussexis [[Highdown Hill|Highdown]]is, Worthingi ja Apple Downi lähistel, 11 km või 7 miili Chichesterist loodes. Ala Ouse'i ja Cuckmere'i vahel usuti olevat olnud anglosaksi palgasõduritest föderaatide lepingulise asuala asukohaks.
On mõningaid tõendeid lepinguhüpoteesi toetuseks, mis põhinevad selle perioodi haualeidudel. Näiteks väljakaevamised ühel kalmistul Rookery Hillis, [[Bishopstone]]'is, Ida-Sussex, andsid hilisrooma või saarerooma metallitöö, sealhulgas rõngasprossi stiilis pannal, mis viitab asustusele siin 5. sajandi alguses. Edasised väljakaevamised tõid avalikuks märkimisväärse ala sakside ehitistega. 22 väljakaevatud ehitisest 3 olid uppunud hütid, 17 olid nelinurksed, püstitatud üksikutele postidele aukudes, 1 oli aukudes postidega, mille vahel olid talapesad ja üks 8 üksiku suure postiga.
Highdown on ainus 5. sajandi sakside kalmistu, mis leitud väljaspool Ouse/Cuckmere ala, ja on 2 km Rooma kulla- ja hõbeda-aardest, mis leiti aastal 1997. [[Patchingi aare]], nagu see tuntuks sai, sisaldab münti aastast 461. Seega oli Highdowni kalmistu sakside poolt kasutusel, kui aare Patchingis maeti. Asustus, kes kasutas Highdowni 5. sajandil matmiskohana, pole tuvastatud, kuid [[Sally White]] oletab, et Patchingi ja Highdowni vahel võis olla mingi side ning [[M. G. Welch]] vihjab, et siin oli rooma-briti kogukond ja et see kontrollis gruppi saksi palgasõdureid.
=== 7. sajand ===
Pärast aastat 491 tühjenes Sussexi kirjutatud ajalugu aastani 607, kus ürikud teatavad, et Wessexi [[Ceolwulf (Wessex)|Ceolwulf]] võitles lõunasakside vastu.
Aastal 681 saabus maapakku saadetud [[Selsey klooster|Selsey kloostri]] asutaja, Northumbria [[Wilfrid]] lõunasakside kuningriiki ning jäi siia viieks aastaks jutlustama ja rahvast ristima. [[Beda Venerabilis|Beda]] järgi ristiti Sussexi kuningas [[Æthelwealh (Sussex)|Æthelwealh]] esmalt [[Mercia]]s [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]] soovitusel, kes esitles talle [[Wight]]i saart ja [[Meonvaarid|meonvaare]].
[[Pilt:Barnard Chichester mural.png|thumb|left| upright=1.0 |16. sajandi Barnardi pilt Cædwallast, kes annab Wilfridile maad.]]
Lõunasakside maal oli nälg, kui Wilfrid saabus. Wilfrid õpetas kohalikele kalapüüki ja need imetlesid Wilfridi õpetusi ning nõustusid ristimisega ''en masse''. Ristimise päeval sadas vihma "janusele maale", lõpetades nii nälja.
Æthelwealh andis Wilfridile 87 ''[[Hide (mõõtühik)|hide]]'' (maa-ala) ja kuningliku ''[[vill]]'', mis võimaldas tal asutada Selsey klooster. Klooster sai lõpuks [[Selsey piiskop|lõunasakside piiskopi]] residentsiks, kuhu see jäi kuni [[Normanni vallutus Inglismaal|Normanni vallutuse]] järgse ajani, mil see viidi 1075. aasta [[Londoni kirikukogu (1075)|Londoni kirikukogu]] otsusega [[Chichesteri piiskop|Chichester]]isse.
Varsti pärast Wilfridi saabumist laastati kuningriik ja tapeti Æthelwealh maapakku sunnitud läänesakside printsi [[Cædwalla (Wessex)|Cædwalla]] poolt. Viimane aeti Æthelwealh'i järglaste, kahe ''ealdorman''i, [[Berthun of Sussex|Berthun]]i ja [[Andhun of Sussex|Andhun]]i poolt lõpuks välja. Aastal 686 ründasid lõunasaksid [[Kenti kuningriik|Kenti]] kuningat [[Hlothhere (Kent)|Hlothhere]]'i, toetades tema vennapoega [[Eadric (Kent)|Eadric]]it, kuid varsti pärast seda tapeti Berthun ja kuningriik alistati mõneks ajaks Cædwalla poolt, kellest nüüd oli saanud [[Wessex]]i kuningas.
Hilisematest lõunasaksi kuningatest on vähe teada, väljaarvatud juhuslikest [[Anglosaksi hartad|hartadest]].
Aastal 692 tegi kuningas [[Nothhelm (Sussex)|Nothhelm]] (või ''Nunna'') oma õele annetuse, mida tunnistas teine kuningas [[Watt (Sussex)|Watt]]. On teooria, et Watt võis olla alamkuningas, kes valitses tänapäeva Hastingsi ümbruses Ida-Sussexis rahvakildu, tuntud kui [[haestingid]], ja Nunna't kirjeldatakse ''Anglosaksi kroonikas'' kui sugulast Wessexi [[Ine (Wessex)|Ine]]le, kes võitles aastal 710 koos temaga brittide kuninga [[Geraint (Dumnonia)|Geraint]]i vastu. Beda järgi oli Sussex aastaid Ine alam.
=== 8. sajand ===
Vastavalt 775. aasta hartale andis kuningas [[Nothhelm (Sussex)|Nunna]] endisele [[Selsey klooster|Selsey abtile]], Selsey piiskopile [[Eadberht (Selsey)|Eadberht]]ile (u. 705/709 - 716) kingitusena maad; dokumendis on tunnistajana mainitud kuningas [[Watt (Sussex)|Watt]]. Siiski usutakse nüüd, et harta on 10. või 11. sajandi alguse võltsing.
On veel üks harta, mida peetakse ehtsaks, ja mis kirjeldab rida maatehinguid tänapäeva [[Burpham]]i juures, [[Arun (jõgi)|Aruni orus]]. See algab maa kinkimisest Nunna poolt Berhfrith'ile Pepperingis, arvatavasti kloostrikiriku asutamiseks. Berhfrith andis maa edasi Eolla'le, kes omakorda müüs selle Wulfhere'ile. Maa läks siis Beoba'le, kes loovutas selle Beorra'le ja Ecca'le. Lõpuks ostis kuningas Osmund maa oma ''[[comes]]'' Erra'lt ja annetas selle usunaine Tidburgh'ile. Harta on dateerimata, kuid erinevaid tehinguid on olnud võimalik dateerida ligikaudu, ristviidates inimesi, kes olid nii selles hartas kui ka teistes hartades, mis andsid daatumeid. Tehingul, kus Eolla omandas maa Berhfrith'ilt ja müüs selle Wulfhere'ile [u. 705 - 716], on Nunna allkirja järel kellegi [[Osric (Sussex)|Osric]]i allkiri, kes oli arvatavasti Nunna kaasvalitseja. Teised tunnistajad pärast Osric'it olid Eadberht ja Eolla, kes on tuvastatud vaimulikena.
Nunna viimane säilinud harta, mis on aastast 714, vea tõttu justkui aastast 717, sellel on tunnistajaks kuningas [[Æthelstan (Sussex)|Æthelstan]].
''Anglosaksi kroonika'' ütleb, et "aastal 722 põgenes Ealdberht Surrey'sse ja Sussexisse, ja Ine võitles lõunasakside vastu".
Veidi hiljem oli [[Æthelberht (Sussex)|Æthelberht]] Sussexi kuningas, kuid ta on teada vaid hartadest. Æthelberht'i valitsusaeg on teadmata, väljaarvatud fakt, et ta oli Selsey piiskopi aastast 733 [[Sigeferth (Selsey)|Sigeferth]]i kaasaegne, kuna Sigeferth oli tunnistajaks Æthelberhti dateerimata hartale, milles Æthelberhti nimetatakse Ethelbertus ''rex Sussaxonum''.
Pärast seda pole midagi rohkem kuulda umbes aastani 765, kui maa-annetuse tegi kuningas [[Ealdwulf (Sussex)|Ealdwulf]], kus tunnistajaks oli kaks muud kuningat, [[Ælfwald (Sussex)|Ælfwald]] ja [[Oslac (Sussex)|Oslac]].
Aastatel 765 ja 770 tegi annetusi kuningas [[Osmund (Sussex)|Osmund]], viimast kinnitas hiljem Mercia [[Offa (Mercia)|Offa]].
Offa kinnitas ka [[Æthelberht (Sussex)|Æthelberht]]i kaks hartat ja aastal 772 annetas ta Sussexis maad iseendale, tunnistajaks oli [[Oswald (Sussex)|Oswald]], ''dux Suðsax'''. On tõenäoline, et umbes sel ajal liidendas Offa Sussexi kuningriigi, kui mitmed isikud, [[Osmund (Sussex)|Osmund]], [[Ælfwald (Sussex)|Ælfwald]] ja [[Oslac (Sussex)|Oslac]], kes varem kasutasid kuningatiitlit, on nüüd allkirjastanud kui ''dux''.
Mercia võim lagunes Offa surmale järgnenud aastatel ja aastaks 796 taastusid lõunasaksid sõltumatu poliitilise üksusena. See seisund oli lühiealine, kuna Wessexi võim kasvas ja Sussex oli esimene [[Seitse kuningriiki|Seitsmest kuningriigist]], mis annekteeriti protsessis, mis tõi kaasa ''Ænglecynne'' järkjärgulise ühendamise ja ühendatud Inglismaa loomise.
=== 9. sajand ===
Aastal 825 alistusid lõunasaksid Wessexi [[Egbert (Wessex)|Egbert]]ile ja sellest ajast alates jäid nad läänesaksi dünastia alamateks. Sussexi krahvkond näib hiljem olevat mõnikord olnud ühendatud Kentiga.
Aastast 895 kannatas Sussex sagedaste [[Viikingid|taanlaste]] rünnakute all kuni ühinemiseni [[Knud Suur|Knud]]iga, misjärel tekkis kaks suurt jõudu, [[Godwin (Wessexi krahv)|Godwin]]i ja [[Normannid]]e dünastiad. Godwin oli arvatavasti põliselt Sussexist pärit ja [[Edward Usutunnistaja]] valitsusaja lõpuks oli kolmandik krahvkonnast tema perekonna käes.
=== 900–1066 ===
Arvatakse, et ''Æellingi'' (lõunasaksi kuningakoda) jätkas Sussexi valitsemist krahvidena (''eorlderman'') läänesaksi ülemvõimu all kuni [[Normanni vallutus Inglismaal|normannide vallutusteni Inglismaal]] aastal 1066.
Sussexi ''ealdorman'' [[Eadwine (Sussex)|Eadwine]] surm on üles tähendatud aastal 982, kuna ta maeti [[Abingdoni klooster|Abingdoni kloostrisse]] Berkshire'is, kus koostati ''Anglosaksi kroonika'' üks versioon. Vastavalt kloostri ürikutele, milles teda kutsuti ''princeps Australium Saxonum, Eadwinus nomine'' (lõunasakside juht Eadwine), pärandas ta oma maad neile, kuigi dokument ise pole säilinud. Varem samal aastal oli ta olnud tunnistajaks kuningas [[Ethelred II|Ethelred Nõutu]] hartale kui ''Eaduuine dux''. Tema nimi oli lisatud ka võltsitud hartale aastast 956 (arvatavasti vea tõttu aastast 976).
Järgmises põlvkonnas mängis Sussexi ''thegn'' [[Wulfnoth Cild]] Inglise poliitikas olulist osa. Aastal 1009 põhjustasid tema teod Inglise laevastiku hävitamise ja aastaks 1011 oli Sussex üheskoos enamuse Kagu-Inglismaaga taanlaste käes. Kohaliku valitsusreformi varajase näitena saadeti anglosaksi krahvkonnad Taani kuningate poolt laiali ja asendati vähema arvu suuremate krahvkondadega. Wulfnoth Cild oli [[Godwin (Wessexi krahv)|Godwin]]i isa, kes tehti Wessexi krahviks aastal 1020. Tema krahvkond hõlmas Sussexi. Kui ta aastal 1053 suri, järgnes Wessexi krahvina (sealhulgas Sussex) Godwin koos oma poja [[Harold II|Harold]]iga, kes oli varem olnud East Anglia krahv.
14. oktoobril 1066 tapeti viimane saksist Inglismaa kuningas Harold II [[Hastingsi lahing]]us ning Inglise armee alistati [[William Vallutaja]] ja tema armee poolt. On tõenäoline, et kõik Sussexi võitlevad mehed olid lahingus, kuna krahvkonna ''[[thegn]]id'' hävitati ja mõni ellujääja jäeti tema maadest ilma. Vähemalt 353 mõisa 387-st krahvkonnas võeti nende saksi omanikelt ja anti Vallutaja poolt võidukatele normannidele, sakside võim Sussexis oli lõppenud.
[[Kategooria:Suurbritannia ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Anglosaksi Inglismaa]]
| |||