Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel

{{Saar

| Nimi = Ruhnu

| Pindala = 11,9

| Pikkus = 5,5

 

==Ajalugu==

Esimesed [[kiviaeg]]a jäävad asustusjäljed Ruhnul pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Toona hoburauakujulisel saarel peatusid hooajaliselt varased hülgekütid, neid asustusjälgi on uurinud [[arheoloog]] [[Aivar Kriiska]].<ref>[http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=30694 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse küla jälgi]</ref>

 

Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> Kuramaa piiskopi esindajaks saarel oli [[foogt]]. Millal tulid Ruhnu elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada. Kõige rohkem elas inimesi saarel [[1842]]. aastal, umbes 389 inimest. Elanikeks olid valdavalt [[rannarootslased]], kes elasid [[17. sajand]]i kommete järgi. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ajal kuulus Ruhnu saar [[Liivimaa kubermang]]u [[Kuressaare kreis]]i, [[Ruhnu kihelkond]]a.

 

[[1915]]. aastal kevadel Saksa laevastik ründas ja vallutas Ruhnu. Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Ruhnul juba [[1915]]. aasta kevadel. See tähendab, et Ruhnul viidi [[20. sajand]]il esimesena Eesti alal läbi kalendrireform. <ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega", [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>

 

17. jaanuaril [[1919]] otsustas [[Eesti Ajutine Valitsus]]: "Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks."<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.13:42 ERA.31.1.13]</ref> [[1922]]. aastal elas rootslasi saarel 252, sakslasi 2 ning eestlasi 10, [[1934]]. aastal oli rootslasi 277 ning eestlasi 5.<ref>[http://www.saartehaal.ee/2008/10/22/eestlasi-ule-98-protsendi/ Eestlasi üle 98 protsendi]</ref> Saar moodustas iseseisva valla ja rootsi praostkonda kuuluva kihelkonna. Veel 1930. aastail oli Ruhnu isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältel abiellunud lähisugulastega. Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.<ref name="rh" />

 

 

Ruhnu üks tuntumaid talusid on [[Korsi talu]], mille taluhooned on arvele võetud [[kultuurimälestis]]tena.

 

 

Ruhnul asub [[Ruhnu Püha Magdaleena kirik]], see on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone. Ehitus algas 22. novembril [[1643]].

 

[[Stockholm]]i ajaloomuuseumis (''Historiska Museet'') asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide ("rubiinide") kollektsioon, see on Eesti [[klaasikunst]]iajaloo vanim ja kõige väärtuslikum, sisaldades kuut 17. sajandi klaasimaali. Kui ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga kaasa.

 

==Ruhnu tuletorn==

{{vaata|Ruhnu tuletorn}}

 

 

==Ruhnu puurauk==

 

==Loodus==

 

Lääne-Eesti saared, kaasa arvatud [[Liivi laht|Liivi lahe]] keskel asuv Ruhnu, moodustavad [[UNESCO]] egiidi all [[1990]]. aastal asutatud [[Lääne-Eesti saarestik]]u [[biosfäär]]i kaitseala. [[Looduspark]] hõlmab tervet Ruhnu saart koos seda ümbritsevate laidude ja rannikumerega.

Ruhnu on klindisaar, mis kuulub [[Balti klint|Balti klindi]] aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi ja on üks väheseid selle klindi äratuntavaist, silmaga nähtavaist moodustistest.<ref name="el" />

 

 

===Loomastik===

 

 

 

==Vaata ka==

*[[Ruhnu kihelkond]]