Turu linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel [[1364]]–[[1365]] sai linnus kannatada Rootsi kuningate [[Magnus II (Rootsi)|Magnus II]] ja [[Albrecht III von Mecklenburg]]i vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.
 
[[1441]], Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja [[Erik Axelsson Tott]]. [[1448]] sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud [[Karl Knutsson Bonde]] (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. [[1450]] sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks.
 
[[1448]] sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud [[Karl Knutsson Bonde]] (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. [[1450]] sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks.
 
[[1463]] on esmakordselt mainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref>
 
[[1480]]ndatel aastatel lasi Rootsi riigihoidja [[Sten Sture Vanem]] kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn. Sture-kabeli.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref>
 
[[1556]]-[[1563]], Rootsi hilisema kuninga Johann III Turus hertsogina resideerumise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati [[1568]]-[[1574]] uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref>