Turu linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
[[1250]]. aastateks oli rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud [[Rootsi]] riigiga.
 
[[1280]]. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud [[Häme linnus]]ega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud [[Viiburi linnus]]ega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist.
 
Aastatel [[1284]]-[[1291]] oli Soome hertsog [[Bengt Birgersson]], Rootsi kuninga [[Magnus Aidalukk|Magnus Aidaluku]] (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused.
 
Aastal [[1318]] põletasid [[Novgorod]]i väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud.
 
[[1324]]-[[1326]], kui linnusepealik oli Mattias Kettilmundsson, tekkis linnusesse õukonnaelu.
 
[[1347]] ja [[1351]] külastas Magnus II esimese Rootsi kuningana Soomet ja elas sealolles Turu linnuses.
 
Aastatel [[1364]]–[[1365]] sai linnus kannatada Rootsi kuningate [[Magnus II (Rootsi)|Magnus II]] ja [[Albrecht III von Mecklenburg]]i vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.
 
[[1441]], Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja [[Erik Axelsson Tott]]. [[1448]] sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud [[Karl Knutsson Bonde]] (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. [[1450]] sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks.
 
==Ehitus==