Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Suurhertsogkond koosnes kahest eraldiseisvast osast. Selle tuumikala moodustas Stargardi härraskond koos pealinn [[NeusterlitzNeustrelitz]]iga. See paiknes [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast]] kagus ning piirnes [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provintsi [[Pommeri]]ga põhjas ja [[Brandenburg]]iga läänes ja lõunas. Teise osa suurhertsogkonnast moodustas läänes asuv [[Ratzeburgi vürstkond]], mis piirnes [[Lauenburgi hertsogkonna]] (a-st 1876 Schleswig-Holsteini provintsi osa) ja [[vabalinn Lübeck]]i territooriumiga. Lisaks kuulusid suurhertsogiriiki endised [[Malta ordu]] Mirowi ja Nemerowi komtuurkonnad. Suuremad linnad pealinn NeusterlitziNeustrelitzi kõrval olid [[Neubrandenburg]], [[Friedland]], [[Woldegk]], [[Stargard]], [[Fürstenberg]] ja [[Wesenberg]].

Mecklenburg-SterlitzisStrelitzis valitses absoluutne monarhia. Suurhertsog teostas võimu oma ministrite kaudu. Oma iseloomult oli selline valitsemisviis feodaalne. Kord aastas kogunes lühikeseks ajaks erinevaid sotsiaalseid klasse esindav Maapäev. Selle vaheaegadel asendas seda komitee, mis koosnes rüütlimõisate omanike esindajatest (''Ritterschaft'' ehk rüütelkond) ja valitud linnade bürgermeistritest (''Landschaft'' ehk maiskond).

===Mecklenburg-SterlitziStrelitzi suurhertsogid===

===Mecklenburg-SterlitziStrelitzi suurhertsogkonna riigiministrid===