Ramla senjööria: erinevus redaktsioonide vahel

[[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] ajal oli moslemi elanikkond [[Ramla]] hüljanud, kuna sellel puudusid vajalikud kaitserajatised. Pärast linna ilma võitluseta alistumist 1099. aastal anti see vaimulik [[Roueni Robert|Roueni Robert’i]] võimu alla, kes peagi pühitseti [[Lydda piiskop|Ramla ja Lydda ladina piiskop]]iks. Seega oli Ramla alguses vaimulik senjööria. Selline korraldus ei jäänud aga kauaks püsima ja Ramlast sai ilmalik valdus. Alates a-st 1106 oli see [[kastellaan]] [[Ramla Baudouin]]i (surn. 1138) käes. Aastal 1126 sai senjööriast Jaffa krahvkonna osa. Pärast viimase krahvi Hugues II de Puiset’ mässu 1134. aastal tehti Ramlast omaette valdus ja Baudouinist sai selle senjöör. Tema valdused päris poeg Rénier. Viimase õde Helvis naitus [[Ibelini Barisan]]iga, kellele kuulus Ramla lähedal Ibelini kindlus, ja abielu kaudu siirdus senjööria võimsa Ibelini suguvõsa kätte. Nad valitsesid Ramlat kuni 1187. aastani, mil see langes koos teiste ristisõdijate aladega Egiptuse sultani [[Saladin|Salah ad-Dini]] kätte. [[Aijubiidid|Aijubiidide]] käes oli Ramla kuni aastani 1229, mil sellest sai uuesti Jeruusalemma kuningriigi valdus. 1244. aastal said Ibelinid senjööria tagasi, kuid 1260. aastal vallutasid selle Egiptuse mamelukid ja see läks lõplikult moslemite kätte.