Tõnismäe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
lisatud |
||
18. rida:
==Ajalugu==
Tõnismäe vanemast ajaloost on väga vähe teada, kuna siinset kõrgendikku on Tallinna kaitse huvides mitme sajandi kestel madalamaks kaevatud, mistõttu on vanim kultuurikiht hävitatud. Tõnismäe nimi tuleneb Lääne-Eesti viljakushaldja Tõnni nimest, mis omakorda lähtub katoliku kiriku pühaku Antoniuse nimest. Eestis oli enne reformatsiooni rohkesti Antoniuse kabeleid ja üks neist asus Tõnismäel. Selle kabeli järgi hakatigi kohta kutsuma Antoniuse mäeks (Antonisberg) ning vanades allikates mainitakse ka eestikeelset vastet Tõnismägi. Praeguse veetorni kohal asunud tuuleveski (ill 2) järgi on Tõnismäge nimetatud veel Veskimäeks ning harvemini Riia mäeks. Edelaserva tuntakse veel ka Väikese Tõnismäe ehk Käomäena.
Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad [[1348]]. aastast, kui [[Tallinna raad]] andis mäe [[Mõõgavendade ordu]]le, kellele seni oli Tallinnas kuulunud vaid [[Toompea]], ka osa senisest Tallinna linnakogukonna ühisest maavaldusest, [[Tallinna saras]]est. ▼
Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, kui Tallinna raad andis Ordule Toompeast lõuna ja lääne poole asunud suure maa-ala. Rootsi ajast pärineb Tõnismäel paiknenud skemaatilisi kinnistuplaane ja majafassaadide kujutisi. Peamine liiklemistänav oli Tõnismägi, mille ääres Tõnismäe lõunanõlvaku all paiknes väike turuplats. Sealsamas lähedal oli kiviaiaga piiratud ala, kus linna lihunikud ostsid kokku turule toodud loomi. 1937. aastal uusehitistele vundamente kaevates leiti Hariduse tänava äärest loomaluid ja ka vana kivimüüri jäänused.
Aastani 1870. aastani oli Tõnismäe Toompea eeslinn, kus erinevalt muust Tallinnast kehtis maaõigus. Keskaegne Tõnismäe eeslinn põletati Vene-Liivi sõjas, kui Ivan IV väed Tallinna piirasid. Tõnismägi oli tollal tähtsate lahingute paik. Rootsi ajal asus Tõnismäele riigi soosiva suhtumise tõttu elama rohkesti käsitöölisi. Tõnismägi kujunes elupaigaks ka paljudele rootsi sõjaväelastele. 1710. aasta Tallinna piiramise ajal põletati Tõnismäe eeslinn taas maha.
19. sajandiks oli Tõnismäel tihe asustus, sinna rajati ka suvemõisaid (Friedheim, Köningsthal). 19. sajandi II poolel hakati järk-järgult Põhjasõja-aegset hoonestust uuendama. Kõrgendikul ja selle jalamil paiknevad näiteks 33, 8 m kõrgune veetorn ja endine Inseneride Maja (mõlemad 1882, arhitekt Friedrich Axel von Howen), Läti saatkonna hoone (1888, arhitekt Konstantin Wilcken), Justiitsministeeriumi hoone (endine Tõnismäe haigla, 1908-09, arhitekt Arthur Hoyningen-Huene).
Oma märgi jättis Tõnismäele ka Pätsu-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu mnt vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.
▲Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad [[1348]]. aastast, kui [[Tallinna raad]] andis mäe [[Mõõgavendade ordu]]le, kellele seni oli Tallinnas kuulunud vaid [[Toompea]], ka osa senisest Tallinna linnakogukonna ühisest maavaldusest, [[Tallinna saras]]est.
Tõnismäe piirkond on nime saanud varasema [[Antonios Suur|Püha Antonius]]e auks püstitatud [[Püha Antoniuse kabel|Antoniuse kabelist]], vanemates allikates on Tõnismäe kõrgendikku kõige sagedamini nimetatud (''S. Antonius Berg, Antony Berge, Antonisberg'') Antoniuse mäeks ja varem kandis mägi [[Tõnismäe veetorn]]i kohal asunud tuuleveski tõttu ka nime [[Veskimägi (Tallinn)|Veskimäe]]. Toompea ja Tõnismäe vahel asunud [[Tallinna linnamüür]]i [[vallivärav]]a järgi on Tõnismägi kandnud ka [[Riia mägi (Tallinn)|Riia mäe]] nime.
24. rida ⟶ 34. rida:
== Galerii ==
<gallery>
Pilt:Tõnismäe veetorn.JPG|[[Tõnismäe veetorn]], Tõnismäe tänaval
Pilt:RR side view.jpg|[[Eesti Rahvusraamatukogu]], Tõnismäe 2
</gallery>
{{commonscat|Tõnismägi}}
| |||