Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:Flagge Großherzogtümer Mecklenburg.svg|pisi|Lipp]]
[[Pilt:Grossherzogswappen Mecklenburg (Schwerin&Strelitz).PNG|pisi|Vapp]]
[[Pilt:German Empire - Mecklenburg Strelitz (1871).svg|pisisvgččpisi|Mecklenburg-Strelitz Saksa keisririigis.]]
 
'''Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond''' (saksa keeles ''GroßHerzogtumGroßherzogtum Mecklenburg-Strelitz'') koosnesoli kahestaastatel eraldi1815–1918 osasteksisteerinud saksa riik, mis kuulus [[NeustrelitzSaksa Liit|Saksa Liitu]], [[MecklenburgPõhja-SchweriniSaksa suurhertsogkondLiit|MecklenburgPõhja-SchweriniSaksa suurhertsogkonnastLiitu]] idas ja [[RatzeburgiSaksa vürstkondkeisririik|Saksa keisririiki]] läänes. EsimestSuurhertsogkonda ümbritsesidvalitses [[Schwerin]],Mecklenburgi [[Pommeridünastia]] ja [[Brandenburg]], teist [[Schwerin]], [[Lauenburg]] ja [[vabalinn Lübeck]]inoorem territooriumliin.
 
== Geograafia ==
 
Suurhertsogkond koosnes kahest eraldiseisvast osast. Selle tuumikala moodustas Stargardi härraskond koos pealinn [[Neusterlitz]]iga. See paiknes [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast]] kagus ning piirnes [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provintsi [[Pommeri]]ga põhjas ja [[Brandenburg]]iga läänes ja lõunas. Teise osa suurhertsogkonnast moodustas läänes asuv [[Ratzeburgi vürstkond]], mis piirnes [[Lauenburgi hertsogkonna]] (a-st 1876 Schleswig-Holsteini provintsi osa) ja [[vabalinn Lübeck]]i territooriumiga. Lisaks kuulusid suurhertsogiriiki endised [[Malta ordu]] Mirowi ja Nemerowi komtuurkonnad. Suuremad linnad pealinn Neusterlitzi kõrval olid [[Neubrandenburg]], [[Friedland]], [[Woldegk]], [[Stargard]], [[Fürstenberg]] ja [[Wesenberg]].
 
== Riigikord ==
 
Mecklenburg-Sterlitzis valitses absoluutne monarhia. Suurhertsog teostas võimu oma ministrite kaudu. Oma iseloomult on sellist valitsemisviisi hinnatud feodaalseks. Kord aastas lühikeseks ajaks kogunev erinevaid sotsiaalseid klasse esindav Maapäev oli iganenud. Selle vaheaegadel asendas seda komitee, mis koosnes rüütlimõisate omanike esindajatest (''Ritterschaft'' ehk rüütelkond) ja valitud linnade bürgermeistritest (''Landschaft'' ehk maiskond).
 
== Ajalugu ==
Mecklenburg-Strelitz võttis omaks [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini sõsarhertsogkonna]] põhiseaduse septembris 1755. Aastal 1806 säästeti seda [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] okupatsiooninuhtlusest tänu [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i eestkostele; aastal 1808 ühines [[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|suurhertsog Karl II]] [[Reini Liit|Reini Liiduga]], kuid lahkus sellest aastal 1813, et liituda [[Napoleon]]i-vastase liiduga. Ta liitus aastal 1815 Viini kongressil loodud [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]], mis oli Saksa-Rooma riigi järglane, ja sai [[suurhertsog]]i tiitli.
 
Aastal 1866 ühines suurhertsogkond [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ja [[Zollverein|Tolliliiduga]], ja sattus [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] mõju alla, mis [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] sai abi Mecklenburg-Strelitzi sõdurite näol. Ka [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] sai [[Preisi kuningriik]] Mecklenburg-Strelitzilt kasulikku abi. Aastal 1871 sai suurhertsogkonnast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osariik. Mecklenburg-Strelitz saatis ühe liikme [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Riigipäevale]]. Siiski kandis suurhertsog ikka veel Vendide vürsti tiitlit ja hertsogkonna valitsemine jäi vanamoodseks. Taas kasvas kihutustegevus demokratlikuma põhiseaduse eest ja Saksa Riigipäev toetas seda liikumist vähesel määral. Aastal 1904 sai [[Adolf Friedrich V (Mecklenburg)|Adolf Friedrich V]], suurhertsog [[Friedrich Wilhelm II (Mecklenburg)|Friedrich Wilhelmi]] poeg, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks. Aastal 1907 lubas suurhertsog hertsogkonna alamatele põhiseadust, kuid see kohtas vastuseisu aadlilt. Hertsogkond omas feodaalset valitsust, suurhertsogid teostasid absoluutset võimu oma ministrite kaudu, koos iganenud tüüpi Maapäevaga, mis esindas sotsiaalseid klasse, pidas see igal aastal lühikese istungi ja muul ajal asendas seda rüütliseisuse esindajatest (saksa ''Rittergüter'') komitee, tuntud kui ''Ritterschaft'', ja ''Landschaft'', mis koosnes valitud linnade bürgermeistritest.
 
== TagajärjedJärelmid ==
 
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõbu Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest päeida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada.
 
===Mecklenburg-Sterlitzi suurhertsogid===
*1815–1816 [[Karl II]] (a-st 1794 hertsog)
*1816–1860 [[Georg]]
*1860–1904 [[Friedrich Wilhelm]]