Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida:
== Tagajärjed ==
 
Mecklenburg-Strelitzi dünastia lõppeskustus just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõbu Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest päeida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada.
 
== Võimukandjad ==