Okaspuutaimed: erinevus redaktsioonide vahel

Metsloomad ja tuul on peamised okaspuuseemnete levitajad. Tuulega levimist on kahte sorti: lühimaa levimine ja pikamaa levimine. Pikamaa levimise distantsid ulatuvad umbes 12 kuni 34 kilomeetrini. Puud, mille seemne mass on alla 90 mg, on tavaliselt kohastunud levimiseks tuule abil ning puud, mille seemne mass on üle 100 mg, pigem lindude-loomade abil. Üle 100 mg seemnetel on tavaliselt väikesed taandarenenud tiivakesed ning neid levitavad tüüpiliselt linnud. Peamised loomad, kes okaspuude seemneid levitavad, on [[vareslased]]. Need linnud on tuntud ka kui korilased. On teada mõned liigid, kes on kogunud umbes 32 000 männiseemet ning transportinud neid 12 kuni 22 kilomeetri kaugusele lähtekohast. Linnud ladustavad seemned endale tagavaraks umbes 3 cm sügavusele, kus neil on soodsad tingimused idanemiseks.<ref name="Williams" />

 

==Eesti==

[[Eesti]] taimestikus on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised ([[harilik kuusk]] ja [[harilik mänd]]), küpressilised ([[harilik kadakas]]) ja jugapuulised ([[harilik jugapuu]]). Eesti looduses esineb 4 okaspuuliiki.<ref name="Luua" /> Jugapuu, mis kasvab peamiselt Saare- ja Hiiumaal, on hävimisohus, mistõttu on ta looduskaitse all.<ref name="teine" />

 

==Ohutegurid==

Okaspuid kahjustavad nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Levinumad biootilised tegurid on [[seenhaigus]]ed ([[juurepess]], [[külmaseen]]), putukad ([[männikärsakas|männikärsakad]], [[ürasklased|üraskid]]), [[imetajad]] ([[põder]], [[metskits]], [[närilised]]) ja [[linnud]].

 

}}

 

 

[[Kategooria:Paljasseemnetaimed]]